Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2020
Osula tarkvarafirma vallutab Aafrika ja Ameerika (3) Eesti Noor hooldekoduelanik: meditsiin hoiab elus neid, kes kunagi elama ei hakka (14) Riigikogu uurib vesinikuenergeetikat (8) Seksuaalsuhe õpilasega viis õpetaja kohtu alla (10) Mälestades Eesti tanki nimega Külli Majandus Yandex.Taxi kavatseb jätkata tegevusloata Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Välismaa Bloomberg ostis koha USA presidendivalimistel (1) Vene aktivist pani seksiskandaaliga Macroni partei kõikuma Vene humanitaarteadused on rahastamisreeglite tõttu tupikseisus Arvamus Marek Strandberg: miljonilinn Tallinn (15) Andres Herkel: aga Venemaa valmistub sõjaks (26) Vilja Kiisler: ajuvabadus ei tähenda sõnavabadust (18) Juhtkiri: elukvaliteet ja surm (3) Aivar Pau: jagamismajanduse ämber (14) Meie Eesti Kadri Tammepuu: lahendusi perearstide nappusele (1) Asendusarstid päästavad päeva Kultuur Eesti kunst saab erakordse võimaluse (1) Eesti kaasaegsele kunstile on omane väga tugev eksperimentaalsus (1) Kui kirest kasvab katastroof Ühe soovi täitumine Sport Euroopa võrkpallijuhiks pürgiv Pevkur: mõnes suurriigis pole vollet sisuliselt olemas PM Skopjes ⟩ Korvpallifännid mäletavad hirmsat sauna, kuid usuvad nüüd võitu Tarbija Rimi muutis kilekotid tasuliseks kriitika ja konkurentide kiuste (4) Reis Somaalimaa – riik, mida pole olemas Maa Elu Nädala mõte: lapsed metsa (3) Arst maainimeste tervisest: ülekoormuse hind on tervise kadu või siitilmast enneaegne lahkumine Kaitsealuste maade riigile ostmise järjekord lüheneb jõudsalt Teadlane, kes kinkis meile magusama sõstra Palgitöö käsiraamat aitab kooliraha kokku hoida Halba ventilatsiooni saab parandada Mis toimub meie ilmaga? (1) Tatrapliinid lõhetartariga kodumaa sünnipäevaks Salatikasvataja püüab öösel rohkem pilku kui päeval (1) Olukord Peipsil: kõik teevad hirmsasti tööd, aga raha ei teeni keegi (1) Tartu Teatripublikut kimbutab parkimiskitsikus (2) Kuldsete tammelehtedega medali pälvinud päästja riputab vooliku varna Marja tänava kõnniteedel laiutavad autod Tartu ettevõtlusosakonna juhataja läheb pensionile Keskkonna­hoidlikkust järgides võib sattuda rohepesu ohvriks Triin Lellep salvestas Eestile mõeldes loitsulise video Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Ratas: tarkade valikutega kirjutame järgmise kümnendi eduloo

4 min lugemist
Jüri Ratas. FOTO: Joosep Pank

Eesti teadus on tugev ja selle jätkumiseks peavad nii riik kui eraettevõtjad pidevalt teadus- ja arendustegevusse investeerimist suurendama, kirjutab peaminister Jüri Ratas.

Eesti teadus on tugev ning kindlasti kõrgemas kaaluklassis kui võiks meie suuruse põhjal eeldada. Näiteks 2019. aasta maailma mõjukamate teadlaste ülevaates1 on 6000 enim viidatud teadlase seas üheksa Eesti teadlast. Seda ei tundu palju, kuid ennast lähemate riikidega võrreldes näeme, et näiteks enam kui sada korda rahvarikkamalt Venemaalt pääses sinna sama palju teadlasi, Lätist mitte ühtegi, Leedust kaks ja Poolast kuus. Põhjanaabrite soomlaste seast leidis ülevaatesse tee 21 teadlast, mis annab meile sihi edasi pürgimiseks.

Teaduse kõrget taset saab hinnata ka kõrgetasemeliste artiklite arvu järgi miljoni elaniku kohta. Endale selleks aastaks seatud eesmärgi täitsime juba mitu aastat tagasi, mis näitab meie teadlaste pühendumust. Ülikoolide edetabelis pälvis Tartu Ülikool oma aegade kõrgeima ehk 301. koha, mis on märk nii ülikooli kui ka Eesti teadusarengust tervikuna.

Alanud aasta on Eesti jaoks väga oluliste teadusotsuste aasta. Paljud arengukavad on otsa saamas ja eurorahade periood lõppemas. Ettevalmistamisel on uued pikaajalised plaanid. Valitsus ja Riigikogu peavad tegema valikuid, millega kirjutame loodetavasti ajalooraamatutesse Eesti järgmise kümnendi eduloo.

Rahastamine on kasvanud

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edukus on kahtlemata seotud selle järjepideva ja jätkusuutliku rahastamisega. Statistikaameti viimaste andmete järgi küündis 2018. aastal teadus- ja arendustegevuse kogukulude maht pea 366 miljoni euroni, mis on 1,4 protsenti SKPst. Aasta varem oli kogukulutuste osakaal 1,28 protsenti. Selle hulgas kasvas oluliselt just avaliku sektori panuse suurus.

Teaduse rahastamine riigieelarvest on pidevalt suurenenud. Ka selleks aastaks leiti hoolimata üldise kokkuhoiu survest teadusele lisaraha, mis tõuseb mulluselt 207,6 miljonilt veidi enam kui 219 miljoni euroni. Kasvanud on ka erasektori lisatu, kuid ettevõtete puhul jääb kasv siiski alla majanduskasvule.

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edukus on kahtlemata seotud selle järjepideva ja jätkusuutliku rahastamisega.

Erasektori innovatsioonivõime tõstmine on jätkuvalt meie suurim proovikivi, sest see on tarkade töökohtade ja jõukuse alustala. Siin on ka mõtlemiskoht meile kõigile – Statistikaameti arvestuses märkis 2018. aastal kulutusi teadus- ja arendustegevusele ainult 238 ettevõtet. Neid peaks olema mitme suurusjärgu võrra enam, sest Eestis tegutseb kokku ligikaudu sada tuhat ettevõtet. See on osa küsimusest, kuidas seljatada ülesanne, milleks on tootlikkuse kasv.

Väga sümpaatne on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu „2 protsendi klubi“ algatus, millega kutsutakse kõiki liitunud Eesti ettevõtteid investeerima uurimis- ja arendustegevusse. See on otsene panus sellesse, et erasektori osa teadus- ja arendustegevuses võrreldes tänasega suureneks.

Teaduse ühiskondlik mõju ja panus saab olla suurem

Teadlastelt oodatakse tihti imerohtu, mis hoobilt mõne igapäevase probleemi lahendaks. Harva on maailm nii lihtne ning seetõttu ei peaks me ka vastandama alus- ja rakendusuuringuid – elu edasi viimiseks on võrdselt olulised mõlemaid.

Kindlasti on üks selline valdkond kliimamuutused, mis puudutavad iga inimest Eestis ja maailmas. Teadus- ja arendustegevusel on siinkohal väga oluline roll, sest head lahendused vajaliku kliimapöörde saavutamiseks veel puuduvad. Näiteks on meie ühiskond väga päevakajaliselt üha rohkem mõistmas, et põlevkivi ahjus põletamine ei ole kestlik. Samas on seda olulist maavara võimalik mitmel viisil väärindada ning kordades väiksema süsinikujalajäljega toorainena kasutada.

Harva on maailm nii lihtne ning seetõttu ei peaks me ka vastandama alus- ja rakendusuuringuid – elu edasi viimiseks on võrdselt olulised mõlemaid.

Eesti kui nutikas digiriik ning PISA testi liider saab siin võtta juhtrolli ning teha panused rohetehnoloogiate arendamisele. Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine eeldab meilt uute tootmisviiside välja töötamist ja uuenduslike lahenduste kasutusele võtmist, mille kohta on meie teadlastel juba praegu paljud ideed ja uurimistöid olemas. Eestil ja ka kogu Euroopal on võimalus saavutada lähimail aastail roheliste digitehnoloogiate vallas liidripositsioon.

Ühiskond ja meie tulevik sõltubki olulisel määral teadusest, sest paljud arenguvajadused on niivõrd keerukad, et neile ainuüksi töörühmades või poliitilistes aruteludes lahendusi ei leia. Alati ei saa ka lähtuda rahvusvahelisest teadmisest, sest nagu põlevkivi näite puhulgi, vajame Eesti-spetsiifilistele muredele just Eesti-spetsiifilisi lahendusi.

Mul on hea meel, et saame siin Eesti teadlastele loota. Näiteks moodustab Eestis energia lõpptarbimisest ligikaudu 50 protsenti hoonete energiakasutus ning kui tahame energiatarbimist vähendada, on muudatusi ilmtingimata vaja. Tallinna Tehnikaülikooli professor akadeemik Jarek Kurnitski on hoonete energiatõhususe ja sisekliima alal üheks Euroopa juhtivaks teadlaseks. Lisaks teadustööle panustab ta aktiivselt valdkondlikku poliitikakujundamisse. Ta osaleb Euroopa tasandil standardite loomises ja on oma teemal vajalike muutuste eestkõneleja. Peame tema ning tema ametikaaslaste võimeid rakendama.

Tehnoloogia areng toob tulu nii avalikus kui erasektoris ning aitab riigil areneda. Mulle meeldib näide PRIA kaugseirekratist SATIKAS, mille ülesanne on eurotoetuste kontroll. SATIKAS kasutab satelliidiandmeid ja kontrollib põllul või rannakarjamaal kõrre pikkust ning teab, kas talumees on toetusraha õigesti kasutanud ning oma võetud kohustused täitnud. See lahendus säästab riigile 650 000 eurot aastas ning nii mõnigi põllumees olevat sateliidipildi abil oma kaotsiläinud ämbri või reha üles leidnud. See on suurepärane näide väärtusest, mida luuakse era- ja avaliku sekotri ning teadusasutuste koostöös.

Uute sihtide seadmise aasta

2020. aasta on Eesti riigile seni tehtu hindamise ja uute sihtide seadmise aasta. On ilmselge, et tugeva teaduse ja arendustegevuse püsimiseks peame tagama selle piisava rahastamise ning tõhusa korralduse. Lisaks riigi meetmetele on sama tähtis ka Eesti innovatsioonile ning erasektori uurimis- ja arendustegevusele uue hingamise andmine ettevõtjate enda poolt.

Eesti teadus- ja arendustegevuse kõrget potentsiaali võiksime kasutada järgmisel kümnendil veelgi enam nii Eesti kui ka muu maailma suurte ühiskondlike murede lahendamiseks. Arendades uusi tehnoloogiaid ja uurides probleeme, millega riigina silmitsi seisame. Meil on maailmale palju näidata. Eesti teaduse ja kõrghariduse tipptase ei ole kindlasti iseenesestmõistetav, vaid väärtus, mille eest ühiselt seista ning mis aitab meil riigi ja rahvana kesta.

Seotud lood
19.02.2020 20.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto