Sisukord
Kultuur
Postimees
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku

2 min lugemist
Värskelt välja kuulutatud linnakirjanikule Carolina Pihelgale plaksutasid elukaaslane Hasso Krull (vasakult), tütar Helmi ja mullune linnakirjanik Vahur Afanasjev. Stipendiumi andis üle Tartu linnapea Urmas Klaas.   FOTO: Margus Ansu

Raekoja saalis valitses eile lõuna ajal ootusärevus, keskpäeval pidi selguma, kellest saab tänavune Tartu linnakirjanik. Selle neljandat aastat välja antava tiitli ning aastal 2020 igakuise loomestipendiumi 1086 eurot pälvis tänavu Carolina Pihelgas.

Linnakirjaniku kuulutas välja ja komisjoni otsust põhjendas kirjanike liidu Tartu osakonna esimees Berk Vaher. «Alati võib öelda, et seda valikut oli raske teha, kuid seekord joonistus favoriit selgelt välja. Oluline on see, et stipendium aitaks linnakirjanikul kirjutada ja püsida kõrgvormis, aga ka see, et ta on kirjanduse kõneisik,» selgitas Vaher.

Ta lisas, et üks tegutsemiskava, kus oli lahti kirjutatud, kuidas tuua Unesco kirjanduslinnas Tartus kirjandust rohkem nähtavale, korraldada rahvusvahelist kultuurivahetust ja kasutada võrgustikke, eristus teistest silmanähtavalt.

Kirjandus tänavatele

Just selle taotluse oli kirja pannud Carolina Pihelgas, kes on ühtlasi tuntud ka kui kirjandusajakirja Värske Rõhk peatoimetaja ning viljakas tõlkija ja luuletaja. «Linnakirjanikuks saamine tähendab kindlasti senisest enam avalikku tähelepanu, aga annab samas võimaluse teatud asju kuuldavamaks teha,» ütles Pihelgas.

Ta kinnitas, et soovib sel aastal Tartu tuntust kirjanduslinnana suurendada, tuues rohkem kirjanike loomingut jalutuskäikudele, tänavatele, parkidesse ja kõrvaklappidesse.

Üks Pihelga unistusi on näiteks Tartuga seotud proosatekstide katkendeid ja luuletusi koondav mahukas kogumik. Kuna tiitel on veel värske ja ideed alles küpsemas, ei peatunud ta sel teemal pikemalt. «Eks paljud asjad sõltuvad ka sellest, kuidas linn nendega kaasa tuleb,» lausus ta. Pihelgas rõhutas, et kindlasti ei hakka ta Tartu kirjanduselu propageerima üksi, vaid kaasab selleks asjatundlikke abilisi.

Minu kirjanikuks kasvamine on käinud tihedalt koos Tartuga, ütles uus linnakirjanik Carolina Pihelgas.

Raekojas peetud kõnes mõtiskles tänavune linnakirjanik selle üle, kuidas tõlkida linna kirjandusse ja mida linn kui selline tema jaoks üldse tähendab. Pihelgas tõstis esile, et linn on argine, ruttav ja töine, aga samas ka dekadentlik ja unistav. Linn on väikeste ja suuremate asjade kooslus ning eelkõige see, kuidas me iseend selles ruumis tajume. «Ka puu, mis kasvab vales kohas, on linn, nagu ka klaasi peegeldus ja linnamüüri varemed, Zavoodi ees prügikastil istuv hallpea ja kesksuvine mänguväljak,» kõneles ta. Pihelgas on Tartus elanud viimased 14 aastat. «Minu kirjanikuks kasvamine on käinud tihedalt koos Tartuga,» tunnistas ta.

Vabariigi laps

2019. aastal linnakirjaniku stipendiumi pälvinud ja end romaaniga «Serafima ja Bog­dan» lugejate südamesse kirjutanud Vahur Afanasjev arvas, et tiitlit võiks välja anda isegi harvem, näiteks kahe või kolme aasta tagant. «See tekitaks positiivse rutiini. Seadsin endale suhteliselt realistlikud eesmärgid, aga ega päris kõike valmis jõudnud,» tunnistas ta.

Üks, mis Afanasjevil pooleli jäi, on näiteks Peipsi kunstitee projekt, mis viib tartlased Peipsi äärde ja toob nad kirjanduslikul viisil koju tagasi. Algatus on plaanitud ka Tartu – Euroopa Kultuuripealinn 2024 programmi.

Linnakirjaniku tiitlit on varem kandnud Kristiina Ehin, Mika Keränen ja Vahur Afanasjev. Tartu linna ja Tartu kultuurkapitali koostöös välja antud stipendiumile laekus tänavu kaheksa avaldust.

Linnakirjaniku valis nende seast välja eksperdikomisjon, kuhu kuulusid Eesti kirjanike liidu Tartu osakonna, Eesti kirjandusmuuseumi, Tartu ülikooli kirjanduse ja teatriteaduste osakonna, linnaraamatukogu, Tartu kultuurkapitali ja linnavalitsuse esindajad.

Kokkulepe on, et ülejäänud seitsme kandideerija nimesid ei avaldata. «Oli mitu vanema põlvkonna autorit, oli keskealisi. Pigem võiks öelda, et Carolina oli üks noorimaid,» märkis Berk Vaher. Värske linnakirjaniku, Carolina Pihelga puhul väärib äramärkimist ka tõik, et sünnipäeva tähistab ta samal päeval Eesti Vabariigiga.

Seotud lood
15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto