Soome suursaadikuks sai eelmisel aastal Timo Kantola, kel on seljataga pikk karjäär diplomaadina. Ta võttis ametiposti oma eelkäijalt üle ajal, kui kahe riigi vahel ei ole suuri tüliküsimusi. Kuigi välispoliitikas leidub teatud erinevusi, ollakse Euroopa tasandil ühtsed.
Kui Eesti taastas iseseisvuse, suhtuti Soomes meisse kui väikevenda. Kas vahed on praeguseks tasandunud või on säilinud suhtumine stiilis «suur vend ja väike vend»?
Minu hinnangul on vahed tasandunud ja need jätkavad tasandumist. Sellised arusaamad suure venna rollist sündisid 1990. aastatel, kuna Soomel oli abistaja roll. Kuid peab aru saama, et see aeg on möödas ja me oleme olukorras, kus on kaks võrdset riiki.
Võin kõrvale tuua Soome ja Rootsi suhte, ollakse lähedased, kuid seal pole mingit suure ja väiksema suhet. Selliseid võrdlusi tuleks vältida ja lähtuda sellest, et iga riik toimib võrdsena koos teiste riikidega. Suures plaanis on nii Eesti kui ka Soome maailmas väikesed riigid.
Milline on Eesti ja Soome suhtumine idanaabrisse – kas selles leidub erinevusi?
Kindlasti leidub neid ajaloolistel põhjustel. Me jälgime, kuidas Eesti suhtleb Venemaaga ja kuidas areneb edasi näiteks piiriküsimus, mis on olnud aastaid laual. Teame, et president Putinile on esitatud küllakutse Tartusse.
