Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane

2 min lugemist
Karl-Eduard Salumäe FOTO: Marko Saarm

Liiklusjurist Indrek Sirk viitas eilses Postimehes ilmunud arvamusloos uuringule, mille järgi Soomes jõuab paadunud roolijoodik purjuspäi autot juhtida enam kui 200 korda enne tabamist, ning lisas, et teadaolevatel andmetel valitseb Eestis samasugune seis.

USA maanteeohutusamet NHTSA on aga välja arvutanud, et tervelt 30 protsenti ameerikamaalastest satub oma elu jooksul mõnda alkoholijoobega seotud liiklusõnnetusse.

Huvitav oleks teada, kui mitu protsenti kõigist tärganud kahtlustest, et keegi sõidab joobnuna või hakkab seda kohe tegema, vormub Eestis kõneks numbrile 112, võimaliku roolijoodiku takistamiseks või muul moel sekkumiseks. Kardetavasti mõjuks see arv veelgi uskumatuma ja nukramana.

Igatahes on ütlematagi selge, et 200 alkouimas sõitu ei tehta kuskil paralleeluniversumis, vaid avalikel teedel ja tänavatel teiste liiklejate keskel. Ning neid, kes oma kahtsadat täis tiksutavad, on Eestis iga päev umbes 4000.

Kui täiskasvanud inimene pole teinud kordagi midagi selleks, et mõnd (arvatavat) roolijoodikut peatada, siis ilmselt on ta lasknud mööda mitu olukorda, kus just tema saanuks reageerida.

Järeldus kõlab lihtsalt: kui täiskasvanud inimene pole teinud kordagi midagi selleks, et mõnd (arvatavat) roolijoodikut peatada, siis ilmselt on ta lasknud mööda mitu olukorda, kus just tema saanuks reageerida.

Põhjused võivad olla mitmesugused. Näiteks need, kes ise autot ei juhi, ei pruugi mitte just purupurjus, aga joobe tõttu siiski ebakindlalt sõitvat sohvrit ära tunda. Küllap esineb ka raskekujulist naiivsust, mis ei luba kaaskodanike pahelisusse uskuda. Kuid vähimagi kahtluseta on väga sagedased põhjendused ja vabandused midagi sellist nagu «äkki liiga purjus pole», «tundub, et katsub ettevaatlikult sõita», «kes siin praegu peale tema ikka liigub», «ei taha ju naabrimehele politseid kutsuda» või jõuetuks tegevalt labane ja küündimatu «pole minu asi».

Ülitraagiline liiklusõnnetus Saaremaal näitab võikalt, millega niisugune mõtteviis riskib. Karmistada karistusi purjuspäi sõitmise eest võib, süsteemsemalt tegelema alkohoolikute ja retsidiivsete liiklusrikkujatega lausa peab. Samuti ei teeks midagi halba, kui teedele õnnestuks saada korda valvama rohkem patrulle. Kuid kõige suurem potentsiaal võitluses roolijoomarluse vastu peitub siiski juhuslikes pealesattujates ja nende käitumises. Mida sagedamini sekkutakse, seda parem kõigile.

Indrek Sirk ütles oma loos, et kangelane on igaüks, kes hoiab ära joobes juhi autorooli sattumise. Sellele on lisada üksnes nii palju, et võimalus olla kangelane on kahjuks neetult argine.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto