Sisukord
Arvamus
Postimees
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Nädala mõte: halada või hõisata Poolast ei tohi tellida tõendita linde ega loomseid saadusi Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mis nõu annab nõunik?

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Üks kõige mitmekesisema kasutusega ameti­nimetusi, eriti poliitikas on nõunik. ­Kuigi see sõna eeldab justkui kellelegi nõuandjaks olemist, võib poliitikas peituda selle ameti­nimetuse taha assistent, kommunikatsioonitöötaja, kampaaniameister, analüütik, sündmuste korraldaja ja palju muud. See on koondnimetus ametikohale, mis on mõeldud olema ülemusele poliitiliselt kasulik, kusjuures reaalne nõuandmine on ­poliitilise nõuniku tööülesandeks vaid osal juhtudest.

Sellise ametikoha olemasolu on vajalik, sest poliitikutel on õigus viia ellu poliitikat, milleks mandaat on saadud. On loogiline, et minister saab võtta ministeeriumisse kaasa paar-kolm erakonnakaaslasest abilist, et juht saaks paremini tegeleda erakonna poliitika elluviimisega. Sel viisil on nõunikud loomulik osa demokraatiast, kus valimiste tagajärjed teisenduvad muudatusteks poliitikategemises.

Mõnele ei pruugi meeldida, et uue ministriga tulevad kaasa tihti nooremapoolsed nõunikud, kelle sõna võib maksta ministeeriumis rohkem kui mõne tippametniku oma. Nad peavad samas tunnistama, et poliitiliste nõunike arv Eesti avalikus halduses on võrrelduna apoliitiliste ametnikega üsna pisike. See väike arv ametikohti on samas erakondadele väga hinnaline, näiteks on vahe riigi tasandil koalitsiooni pääsemise ja opositsiooni jäämise vahel mitukümmend erakonna heaks töötavat ametikohta, kui igal ministril on mitu nõunikku ning ka asendusliige riigikogus.

Eriti tähtis on see erakondadele, kelle finantsseis on raske ning kellel on keeruline partei eelarvest enda heaks töötavaid inimesi üleval pidada. Siit algabki hall ala, millel on oht kiiresti mustaks muutuda. Näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poolt Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks esitatud kandidaat Sylvie Goulard kukkus tema kinnitamise hääletusel Euroopa Parlamendis läbi ning sai takkapihta ka ametliku süüdistuse omastamises selle eest, et võttis parlamendi palgale nõunikke, kes tegelikult töötasid partei heaks.

Huvitav, kuidas läinuks Tartu Keskerakonnal, kui nad tegutseksid Goulardiga samas õigusruumis? «Oleme käsitlenud nõuniku ametikohta noortekogude ergutamise kohana,» ütles Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Vladimir Šokman vastuseks küsimusele, miks fraktsiooni nõunikult lahkumisavaldust välja pressiti. «Nii ka Kirkega oli jutt, et tema ülesanne on fraktsioonitöö kõrvalt tegelda noortekoguga. Nüüd on meil uus noortekogu juht.»

Et poliitik ei näe probleemi rääkida avalikkusele otse, et maksumaksja raha eest kinni makstav töökoht on mõeldud teenima erakonna huve, on märgiline. Sellises poliitilises kultuuris tasub suhtuda suure skepsisega riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ettepanekusse palgata riigikogu liikmetele assistendid. Kaja Kallas tunnistab ausalt ja avalikult seda, mida teisedki riigikogu liikmed eraviisiliselt: töö parlamendis konti ei murra. Eelnevast tulenevalt peab tõdema, et poliitnõunike temaatikas on ennem vaja korra majja löömist kui täiendavate ametikohtade loomist.

Seotud lood
15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto