Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis (1) Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed (2) Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: mis nõu annab nõunik?

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Üks kõige mitmekesisema kasutusega ameti­nimetusi, eriti poliitikas on nõunik. ­Kuigi see sõna eeldab justkui kellelegi nõuandjaks olemist, võib poliitikas peituda selle ameti­nimetuse taha assistent, kommunikatsioonitöötaja, kampaaniameister, analüütik, sündmuste korraldaja ja palju muud. See on koondnimetus ametikohale, mis on mõeldud olema ülemusele poliitiliselt kasulik, kusjuures reaalne nõuandmine on ­poliitilise nõuniku tööülesandeks vaid osal juhtudest.

Sellise ametikoha olemasolu on vajalik, sest poliitikutel on õigus viia ellu poliitikat, milleks mandaat on saadud. On loogiline, et minister saab võtta ministeeriumisse kaasa paar-kolm erakonnakaaslasest abilist, et juht saaks paremini tegeleda erakonna poliitika elluviimisega. Sel viisil on nõunikud loomulik osa demokraatiast, kus valimiste tagajärjed teisenduvad muudatusteks poliitikategemises.

Mõnele ei pruugi meeldida, et uue ministriga tulevad kaasa tihti nooremapoolsed nõunikud, kelle sõna võib maksta ministeeriumis rohkem kui mõne tippametniku oma. Nad peavad samas tunnistama, et poliitiliste nõunike arv Eesti avalikus halduses on võrrelduna apoliitiliste ametnikega üsna pisike. See väike arv ametikohti on samas erakondadele väga hinnaline, näiteks on vahe riigi tasandil koalitsiooni pääsemise ja opositsiooni jäämise vahel mitukümmend erakonna heaks töötavat ametikohta, kui igal ministril on mitu nõunikku ning ka asendusliige riigikogus.

Eriti tähtis on see erakondadele, kelle finantsseis on raske ning kellel on keeruline partei eelarvest enda heaks töötavaid inimesi üleval pidada. Siit algabki hall ala, millel on oht kiiresti mustaks muutuda. Näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni poolt Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks esitatud kandidaat Sylvie Goulard kukkus tema kinnitamise hääletusel Euroopa Parlamendis läbi ning sai takkapihta ka ametliku süüdistuse omastamises selle eest, et võttis parlamendi palgale nõunikke, kes tegelikult töötasid partei heaks.

Huvitav, kuidas läinuks Tartu Keskerakonnal, kui nad tegutseksid Goulardiga samas õigusruumis? «Oleme käsitlenud nõuniku ametikohta noortekogude ergutamise kohana,» ütles Tartu linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Vladimir Šokman vastuseks küsimusele, miks fraktsiooni nõunikult lahkumisavaldust välja pressiti. «Nii ka Kirkega oli jutt, et tema ülesanne on fraktsioonitöö kõrvalt tegelda noortekoguga. Nüüd on meil uus noortekogu juht.»

Et poliitik ei näe probleemi rääkida avalikkusele otse, et maksumaksja raha eest kinni makstav töökoht on mõeldud teenima erakonna huve, on märgiline. Sellises poliitilises kultuuris tasub suhtuda suure skepsisega riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ettepanekusse palgata riigikogu liikmetele assistendid. Kaja Kallas tunnistab ausalt ja avalikult seda, mida teisedki riigikogu liikmed eraviisiliselt: töö parlamendis konti ei murra. Eelnevast tulenevalt peab tõdema, et poliitnõunike temaatikas on ennem vaja korra majja löömist kui täiendavate ametikohtade loomist.

Seotud lood
26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto