Sisukord
Maa Elu
Postimees
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe

5 min lugemist
Krista Kulderknup. FOTO: Erakogu

Eesti võiks kujuneda maheriigiks, kus kasvab piisavalt mahetoorainet, mida edukalt eksporditakse ja mis näitaks maailmale, et oleme eeskujulik maheriik. Selline eesmärk on turundus- ja mahemajanduse ettevõtete katus­organisatsioonil Organic Estonia ehk Mahe-Eestil.

Organic Estonia tegevjuht Krista Kulderknup, kui puhas Eesti praegu on?

Eesti puhtus võrreldes suurte tööstusriikidega on kindalt parim. Kahjuks väheneb meie loomade, lindude ja putukate liigirikkus muret tegeva kiirusega. Üha enam suureneb taimekaitsevahendite sisaldus põhjavees ja langeb muldade kvaliteet. Meie üleriigiline majandustegevus ei ole mahemeelne. Pigem pigistame silma pidevalt kinni ja talume vaikides keskkonna kvaliteedi halvenemist.

Riigikontrolli raportid ja muu keskkonnakvaliteedi seire on signaal, et tegutseda tuleb enne, kui olukord halveneb. Enam ei saa oodata, et probleem ise laheneb, tegutseda on vaja nüüd ja kohe.

Meie kõigi suhtumine keskkonda peab jõuliselt ja kiiremini muutuma. Vastasel korral on peagi võimatu meie puhast ja mahedat keskkonna­eelist maailmas eeskujuks tuua.

Tahame ju jätkuvalt olla nii looduse, metsa kui ka põllupidaja rahvas. Tahame osata kasvatada ja korjata loodussaadusi põllult ja metsast.

Kõik, mis kasvab meie riigimetsas, on puhas, seal ei tohi kasutada väetisi ega mürke ning see peab sisuliselt vastama mahepõllumajandusreeglitele. Peame pöörama oma vaesuse rikkuseks ja leidma põnevaid ja innovatiiseid lahendusi bioressusri väärindamiseks sertifitseeritud toodeteks.

Saime eelmisel aastal Rootsis toimunud Põhjamaade Ministrite Nõukogu tutvustaval seminaril teada, kuidas rootslased hakkavad tagasi tooma potipõllumajandust, et inimesed loodusega rohkem kokku puutuksid. Kui ütlesime, et eestlastel on oma aiamaa, suvilad ja maakodud, siis reaktsioon oli tugev ja ühene: hoidke seda oskust ja teadmist. Et sellest kasu saada, peame suurelt välja ütlema, kui palju meil on mahedalt majandatavat maad. Mida rohkem, seda uhkem.

Kokkuvõttes on meil veel väga hästi. Aga see ei püsi, kui me ei teadvusta, mida peame hoidma ja vajadusel muutma.

Olete palju rääkinud ühistulisest tegevusest, mida selle all mõtlete?

Peame aitama luua süsteemi, kuhu väikeettevõtja ennast paigutada saab. Suurtööstuste kõrvale peavad igasse maapiirkonda tulema väiketootjate majandustegevusele orienteeritud ühistud. Suurt mahetoodete tootmismahu kasvu pole teisiti võimalik saavutada. Praegu on inimesi, kes ei saa turu, nõudluse, tarbimise ja suundumuste kohta infot kätte, ja on inimesi, kes istuvad info otsas, aga ei oska sellega midagi peale hakata. Kui on suur piimatööstus, kes ütleb, et vajab toorainet, siis põllumees peab selle info kätte saama ja oskama reageerida.

Kui mahemajandus tõsiselt riiklikul tasandil ja eesmärgistatult ette võtta, peavad süsteemi kuuluma piirkondlikud konsultandid, ärinõustajad, logistikud, töötlejad, tootjad, sertifitseerimis- ja kontrollisüsteemi töötajad. Kõik peavad töötama ühise eesmärgi nimel.

Praegu sellist süsteemi veel ei eksisteeri, küll aga toimib see edukalt naaberriikides.

Mahemajandus laiemalt tugineb kolmel sambal. Esimene kätkeb endast meie puhta keskkonna hoidmist ja väärtustamist ning näeb kogu Eesti pindalale terviklikku lähenemist. Eesmärgiks on saavutada 51% maheala, kuhu kuuluvad nii mahepõllu, -metsa ja -mahe korjealad.

Teine sammas toetab ja arendab jätkusuutlikku mahemajandustegevust, mille kaudu luuakse kõrgema lisandväärtusega sertifitseeritud tooteid ja teenuseid nii metsa, mahetoidu, mahetoitlustuse, loodustoodete, mahe tekstiili ja loodusturismi valdkonnas. Kolmandaks hoitakse ja tutvustatakse meie pärandkultuuri ja traditsioone teenuste ja toodete kaudu. Ühtlasi parandatakse eestlaste töö- ja käitumiskultuuri, sise-kliimat ning pööratakse põhitähelepanu uute innovatiivsetele bioressursi kasutamise lahendustele.

Riik soovib, et aastaks 2021 on 51 protsenti ­Eesti pindalast mahemaa. Kuidas eesmärgi täitmine edeneb?

Eesmärgi kinnitas maaeluminister 2. oktoobril 2018 mahemajanduse tervikprogrammi raames, mille suunas Eesti liigub aastani 2021. Eestis on miljon hektarit põllumajandusmaad, sellest 220 000 hektarit mahepõllumajandusmaa. Koos potentsiaalsete mahekorjealadega võiks meie n-ö maheprotsent 30 juures olla, Eesti riigimets on seal tervikuna sees. Päris palju on veel minna, erametsi tuleb kaasata. Meil on vaja veel palju erametsaühistuid, kes oleksid nõus oma metsad mahedaks tunnustama.

Kuidas riik seda eesmärki toetab?

Organic Estonia ja kõik mahetootjad on tõeliselt segaduses, sest vastuvõetud mahemajandusprogrammi eesmärgid peaksid mahetootmisele suuremat hoogu andma. Ent täna on riik ja maaeluministeerium plaaninud mahetootjate ja -bioressursi kogujate riigilõivusid tõsta, mis on märkimisväärne lisa tootmise omahinnale. Samuti on juba kolmandat aastat lahtine, kas mahepõllumeeste otsetoetustest ikka jagub kõikidele või peavad tootjad väiksema summaga leppima.

Ilmselgelt selline riigi signaal juba kolmandat aastat järjest on häiriv, sest ühelt poolt seatakse kasvueesmärgid, teiselt poolt suurendatakse kulusid. On juba palju mahetootjaid, kes on lõpuks mahesertifikaadist loobunud. Mahepõllumeeste tööd ja toodangut kontrollitakse põhjalikult ja sertifikaadi kasutamine on väga töömahukas. Kui igal aastal peab uuesti võitlema selle eest, et toetused jääksid samaks, sest ettevõtjad on võtnud mitmeaastased kohustused, on see riigi poolt arusaamatu käitumine. Mida me siis siin riigis tahame, soodustame ja väärtustame? Hoiame ometi kurssi ja oma puhast keskkonda.

Kuidas põllumehed on nõus mahedaga kaasa tulema?

Põllumeestel on erinevad teadmised, kogemused ja oskused. Kõik sõltub sellest, millises inforuumis me toimetame ja olla tahame. Millises koolis me põllumajandust õpime ja milline eeskuju tuleb õppejõult, mentorit, konsultandilt. Kas põllumees on avatud tagasisidele, mis põllumajandustegevus meie keskkonnale teeb, ja kas ta julgeb tunnistada, kui midagi on valesti. Kas võtame vastutuse enda tegude eest või vaatame sellest mööda ning eirame ka teadmist, et kõik on kõigiga seotud. Raha eest alati tervist tagasi ei saa. Muldade viljakuse kadumine, põhjavee pestitsiidide hulk, metsade kahanemine ja liigirikkuse vähenemine peaks olema signaal. See on vastutuse ja otsustuse koht. Jutt, et oleme kümme või kakskümmend aastat sedaviisi teinud, ei ole enam pädev.

Tänapäeval on Eestis mahetooraine puudus, ettevõtjad impordivad seda. Mis on põhilised tooraine, mida ei jätku?

Köögiviljad, juurviljad, marjad. Kõige elementaarsemad asjad. Igas riigis on oluline isevarustusvõime. Juurviljade ja köögiviljade osas on see meil ainult kümme protsenti. Import­puuviljade hulk, mis on pestitsiididega üle külvatud, on meeletu. Kui riigikontroll tegi toiduohutuse auditi, siis fookus oli see, kuidas rohkem kontrollida. Aga fookus peaks olema, kuidas rohkem kohalikku toota. Siin ongi küsimus, millele me keskendume – kontrollile või kohalikule tootmisele.

Taani mahesektor (samuti 200 000 ha mahepõllumaad umbes 1900 põllumehega) suudab toota 15 korda rohkem, kui nad ise vajavad. Nad toodavad toorainet, mis neil hästi kasvab, söövad seda toorainet, mis on hooajaliselt kättesaadav, ning impordivad seda, mida neil üldse pole. Ja ekspordivad 430 miljoni euro eest.

Kui palju on Organic Estonial liikmeid?

MTÜ-l on 41 liiget nii mahetoidu kui ka loodustoodete sektorist. Arvasin, et läinud aasta lõpuks jõuame saja liikmeni, aga oleme väike alustav mittetulundusühing. Koormus ja vastutus, mis liikmete vastuvõtuga kaasneb, on suur ja nõuab ressurssi juurde.

Organic Estonia ootab mahemajanduse partnerina ja programmi autorina riigi tuge programmi käivitamiseks, rahastamiseks ja koostööks. Kuna meil eelarvet rohkem pole, ei julge uusi liikmeid võtta. Hoian hinge kinni, kas meile eraldatakse raha, sest ligi 30 ettevõtet on ootel.

Eesti kattub maheala siltidega

Esimene maheala tähistav silt paigaldati septembri lõpus Harjumaale Saidafarmi, fotol peremees Juhan Särgava. FOTO: Hannele Valkeeniemi

Novembris sai Saaremaa esimese „Maheala” sildi, mis paigaldati Põlde Mahetalu OÜ mahepõllule, kus kasvatatakse mahe­hernest, -rukist ja teisi mahekultuure.

Maheala siltide paigaldamise idee autor ja eestvedaja Organic Estonia MTÜ tegevjuht Krista Kulderknup on rahul, et lisaks mahekaardi rakendusele on nüüdsest olemas mahealade sildid. „Seni oli ainult Maa-ameti mahekaardirakendus, kust soovija sai vaadata, kus paiknevad Eestis mahepõllud ja -korjealad,” märkis Kulderknup. Nüüd on olemas ka füüsiline silt, mida näeb autoaknast. „Igasse Eesti maakonda on esimeses etapis plaanitud välja anda kümme silti,” sõnas naine.

Põlde Mahetalu OÜ esindaja Hendrik Salm ütles sildi paigaldamisel, et silt aitab möödujatel paremini teadvustada mahepõllumajanduse ideed. „Praegu on keeruline põllule peale vaadates aru saada, kas tegemist on mahepõllumaaga. Usun, et eristuv märgistus aitab kõrvalseisjatel teadvustada maheideed ja seda, miks me seda teeme,” selgitas ta.

Saare maakonna 293764,71 ha pindalast on mahepõllumaad 21459 ha, ehk 7,3% pindalast.

Esimene maheala tähistav silt paigaldati septembri lõpus Harjumaale Saidafarmi. (ME)

Seotud lood
15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto