Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust

5 min lugemist
Annika Prangli on Kelnases asuvas sadamakuuris korraldanud meeleolukaid pidusid ning jaganud turistidele infot saare kohta. FOTO: 5 × Tiit Efert

Kui on soov üksi ja vaikuses oma mõtetega männimetsas jalutada või nautida hommikul merest tõusvat päikest, siis on talvine Prangli saar parim paik. Siiski pakub meretagune elu kohalikele ka katsumusi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

6,44ruutkilomeetrine Prangli on Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar, kus talvitub ligi 70 elaniku. Püsivaid majapidamisi on saarel talvel veerandsada.

Kohalikust poest, mis on avatud peaaegu iga päev, saab vajaliku kraami kätte, aga peab olema ettenägelik, sest kaks korda nädalas tuuakse mandrilt kaupa ja mõnigi toode võib tulemata jääda. Kohalikel on mahukad sügavkülmikud, aktiivsemad käivad mandril toidukraami nõutamas. Prangli on ainus saar Põhja-Eestis, kus on elatud pidevalt üle 600 aasta. Enne teist maailmasõda elas saarel püsivalt ligi 500 inimest, praegu võib suvel neid samapalju olla. Inimeste arv kasvab ka nädalavahetustel, rääkimata pühadest. Suvel külastab saart kuni 10 000 inimest, mis pakub ettevõtjatele võimalust turismi edendada.

Mitmekesine loodus

Prangli hiilgab mitmekesise looduse ja ilusate maastikega. Saare kivises lääneosas on soolalembese taimestikuga rannaniidud, ida- ja kirdeosa on liivase pinnasega. Suur osa saarest on kaetud männimetsaga, mis vaheldub kivikülvide ja rändrahnudega.

Nõukogude ajal õilmitses Prangli ühe osana Kirovi ­kalurikolhoosist. Seda meenutavad Kelnase sadamas asunud hooned, kus töötamist paljud tänaseks juba pensioniikka jõudnud kohalikud heldinult meenutavad.

Viimsist Leppneeme sadamast viib Pranglile kaks korda päevas reisiparvlaev Wrangö. Kui laev kuus aastat tagasi liinile tuli, ei olnud selle nimi üllatuseks: Wrangö tähendab rootsi keeles Pranglit.

Kui laevasõiduks Pranglile kulub keskmiselt tund, siis esimese poolega jõuab laev juba Prangli rannikuni. Teine pooltund loksumist kulub Kelnase sadamasse jõudmiseks ümber saare, mis asub Tallinna poolt vaadates saare tagaküljel. Miks nii?

15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto