Põllumehi ootavad muudatused

Kartulikasvatajad peavad hakkama edastama andmeid kasvatatavate sortide kohta. Muu hulgas saavad andmeid kasutada sordiaretajad – ikka selleks, et iga uus turule tulev sort oleks senistest parem. FOTO: Liis Treimann/Postimees

Maa Elu uuris, millised uuendused meie põllumehi tänavu ees ootavad.

Riik hakkab koguma andmeid, milliseid sorte meie põllumehed kasvatavad. Nimelt peavad põllukultuuride (teravili, söödakultuurid, õli- ja kiukultuurid ning kartul) kasvatajad hakkama Põllumajandusametile (PMA) vastavat teavet jagama. Milleks selline täiendav kohustus?

PMA mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts selgitas, et Eestis polegi praegu selget pilti, milliseid sorte meil kasvatatakse. Seda infot ootavad aga nii ülikool kui ka sordiaretajad.

Eriti tarvilik on see teave uute sortide sordilehte võtmisel, kui tehtavate põldkatsete käigus peaks uut sorti võrdlema enim kasvatatavatega. „Eesmärk on, et iga uus oleks millegi poolest eelmisest parem ja seeläbi oleks tagatud põllumajandustootmise areng,” seletas Nemvalts.

Sordiandmeid hakatakse koguma ainult põllumajanduskultuuridel ja nagu öeldud, pole selliseid andmeid varem kogutud, Seemneliit koondas andmeid kaitsealuste sortide kohta.

Põllukultuuride kasvataja peab esitama PMA-le seemne või paljundusmaterjali kasutamise andmed 30. juuniks ja taliviljaseemne kasutamise aastale järgneva aasta 30. juuniks. Edastama peab kasvatatava põllukultuuri nimetuse ja sordi nime ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala, samuti andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või paljundusmaterjali või oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet.

Kogutud infot on PMA-l õigus väljastada sordi omanikule, kes saab selle alusel oma kaitse all oleva sordi kasutamise eest põllumajandustootjalt tasu küsida.

Seemne valdkond

Seemnetootmist mõjutavad aasta algusest tõusnud riigilõivud. PMA põhjendas hinnatõusu sellega, et seemne sertifitseerimisel tehtavate toimingute kulutused ületasid eelmist lõivumäära mitmekordselt.

Tõusnud riigilõivu näide: põldtunnustamise eest tuleb nüüd tasuda riigilõivu teraviljakultuuri liigi, õli- ja kiukultuuri liigi, põldoa ja -herne, peedi ning köögiviljakultuuri liigi puhul 14 eurot hektari kohta (varem 3 eurot). Lisaks põldtunnustamise riigilõivule tõusis seemneproovivõtmise eest tasutav lõiv, näiteks teraviljakultuuri liigi puhul 100 eurot (varem 40) ühe proovi kohta ja lisaks 75 eurot (varem 10) iga järgmise seemneproovi võtmise eest samas ettevõttes sama proovivõtmise korra ajal.

Tootjatel on võimalus teha sertifitseerimiseks vajalikke toiminguid ise või osta see teenusena sisse tegevusluba omavalt ettevõttelt. Sel juhul tootja riigilõivu maksma ei pea.

Seemnekartuli sertifitseerimine

Aasta algusest muutusid ka seemnekartuli sertifitseerimise riigiõivud. Tootja peab tasuma riigilõivu mugulaproovide kvaliteedikontrolli eest. Lõivu suurus on 55 eurot kuni 5 mugulaproovi kvaliteedikontrolli eest. Alates kuuendast mugulaproovist tuleb tasuda lisaks 10 eurot iga järgneva mugulaproovi kontrollimise eest. Riigilõivu ei pea tasuma super­eliit- ja eliitkategooria seemnekartuli kvaliteedikontrolli eest. Samuti ei pea enam tasuma riigilõivu taimepasside väljastamise eest seemnekartulile.

Mahepõllumajandus

Mahepõllumajanduses on sellest aastast saaduste korjega tegelevatel uutel tootjatel võimalus alustada aasta läbi. See tähendab, et kui tootja tahab metsast kukeseeni korjata, saab ta taotluse esitada näiteks juulis. Varem sai uus tootja esitada korjega tegelemise taotluse 10. märtsist 10. aprillini. Taotlus tuleb esitada vähemalt paar nädalat enne tegevusega alustamist.

Väetised

Alanud aasta toob kaasa „EÜ VÄETIS” märgistusega väetiste registreerimise nõude. Samuti hakkab väetiste registreerimisel ja järelevalve eest tasutav riigilõiv sõltuma turustatava pakendi suurusest. Lisaks toimub nüüd järelevalve riigilõivude tasumine üks kord aastas varasema kahe korra asemel.

Kvaliteedi kontroll

Seoses eelmisel aastal aset leidnud juhtumitega müügil olevate maasikate päritolukahtlusega tõhustab PMA värske puu- ja köögivilja (aiandustooted) järelevalvet. Amet hakkab lisaks müügikohal hinnasildile märgitud päritoluriigi ja saatedokumendi olemasolule nõudma ja kontrollima müügil olevate aiandustoodete pakenditele kehtestatud nõudeid.

Märgistamisnõuded kohaldatakse kõikide pakendite suhtes, olenemata pakendiliigist (kordus- või ühekordse kasutusega plast- või kartong­kast vms).

Maaparandus

Maaparanduse valdkonnas jätkab PMA maaomanike teavitamist maaparandushoiutööde tegemise vajalikkusest. Iga maaomanik peab ise oma maal asuvad maaparandussüsteemid korras hoidma. Plaanis on korraldada infopäevi maa­parandusalal tegutsevatele projekteerijatele ja ehitajatele.

Seotud lood
15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto