Sisukord
Maa Elu
Postimees
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub

2 min lugemist
Tsükloni seeriana järjestikku tekkivad tormid saabuvad ­lühikese ajavahemiku tagant ja põhjustavad tormist heitlikku ilmastikku. FOTO: Mailiis Ollino

Erakordselt sooja talve iseloomustavad tsüklonid, nagu ka seekord. See nähtus on kodumaise ilmastiku tunnusjoon. Suvel toovad läänetsüklonid jahedust ja vihma, talvel aga sooja tormist ilmastikku. Mõnedel teistel trajektooridel liikuvate tsüklonite kohta need tagajärjed ei kehti, kuid ruumipuudusel tuleb siinses ilmajutus piirduda läänetsüklonitega.

Mis on tsüklon ja miks need vahel ründavad järjestikku Läänemere idakallast?

Tsüklon on kolmemõõtmeline õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral Coriolisi jõu mõjul vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Õhurõhk on sellise keerise keskel tüüpiliselt kõige madalam, äärealadel kõrgem.

Tsükloneid on mitut tüüpi: näiteks troopikas tekivad soojade ookeanivete kohal troopikatsüklonid, mida iseloomustab frontide puudumine, energia ammutamine veeauru kondenseerumisest ja konvektsioonist, samuti kompaktsus ja tundlikkus maismaa mõjutuste suhtes.

Üha uued tsüklonid toovad soojust ja niiskust läänekaartest. Lund võib näha vaid minimaalselt ja lühikeseks ajaks.

Seevastu keskmistel laiustel, sh Eestis, teevad ilma parasvöötmetsüklonid, mis tekivad ja saavad energia barokliinsetest protsessidest (õhumasside vastasseisust). Seega on neis fronte ja eri omadustega õhumasse, samuti pole nende teke piiratud üksnes ookeanialadega. Veel on olemas lähistroopilised tsüklonid (eelmise kahe tüübi vahepealne) ja polaartsüklonid: troopikatsüklonite polaar­alade analoog, Läänemerel teada üks juhtum 4. veebruaril 2012 jt.

Niisiis, parasvöötmetsüklonid tekivad eeskätt keskmistel laiustel, kus on suurim õhumasside vastasseis (kontrast). Rohkem ja intensiivsemad on need tsüklonid sügisel ja talvel, sest polaaralad jahtuvad, aga väikestel laiustel püsib soojus – nii on ka kontrast suurem.

Tsüklonid käivad käsikäes antitsüklonitega, sest mõlema teke on seotud ­jugavooludega: esimene voolude lahknemisega (tropopausi lähedal), mistõttu õhk hakkab kerkima, teine aga voolude koondumisega, sundides õhu laskuma.

Sageli tekivad tsüklonid seeriatena, st tekivad 5–7 kaupa järjestikku polaarfrondi (maksimaalse barokliinsusega ehk õhumasside vastasseisuga vööndis) ja liiguvad igaüks eelnenust veidi lõunapoolsemat trajektoori mööda. Väljakujunenud seeria korral on korraga näha igas arengustaadiumis tsükloneid, näiteks läänepoolseim on alles tekkiv, aga kõige idapoolsem on juba hääbunud.

Nii on ka praegu, et tsükloni seeriana järjestikku tekkivad tormid saabuvad ­lühikese ajavahemiku tagant ja põhjustavad tormist heitlikku ilmastikku. Samal ajal toovad need ookeanilt sooja ja niiske õhumassi kaasa. Seeriate vaheajale võib sattuda mõni kõrgrõhkkond või -hari või põhjakaartest külma õhumassi sissetung, tuues korraks kargema ilma.

Nii parasvöötmetsüklonid kui ka ­antitsüklonid on Eesti ilmastiku tunnusjoon. Nende ühiste jõupingutuste tulemusena tekibki kordumatult vaheldusküllane Eesti ilm ja ilmastik.

Ebatavaline soojus jätkub. Üha uued tsüklonid toovad soojust ja niiskust läänekaartest. Lund võib näha vaid minimaalselt ja lühikeseks ajaks. 20. jaanuari paiku võib ilm ajutiselt jaheneda, kuid see on seotud kõrgrõhkkonnaga ja lund pole või tuleb natuke.

Seotud lood
15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto