Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili

3 min lugemist
Aaro Toomela FOTO: Peeter Langovits

Vaidlus teaduse rahastamise üle jääb poolikuks, kui napib asjatundlikke arutlejaid, kirjutab Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela ühe rakendusuuringu näitel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Botaanikud võivad homme otsustada, et sellest hetkest peale uurivad nad ka tähtede liikumist. See on täiesti nende isiklik asi, kas nad tahavad olla ainult botaanikud või ka astronoomid, kuid nad ei saa kunagi otsustada, et astronoomia on tulevikus botaanika osa, eeldades muidugi, et nad ei väida, nagu oleks Linnutee üks suur juurvili. (Münsterberg, 1899)

Juba mõnda aega arutletakse Eestis, millele peaks kulutama mikroskoopiliseks kahaneva toetuse teadusele. Laias laastus eristub kaks seisukohta: toetama peaks eelkõige rakendusuuringuid või siis peaks lisaks toetama ka teoreetilisi uuringuid. Viimasel juhul on omakorda küsimus, kas mitte kulud sotsiaal- ja humanitaarteadustele ei ole ebaproportsionaalselt suured.

Tarmeko juht Jaak Nigul (PM 05.06.2019) küsis: «Millisele teadusele nõuavad teadlased üht protsenti sisemajanduse kogutoodangust?» Ja vastas: «Kui raha on puudu, tuleks eelistada neid teadusi, mille tulemusena, vähemalt teoreetiliselt, võiks ühiskond üldiselt tulevikus rikkamaks saada.» Sellise lähenemise vastu on sõna võtnud näiteks Tartu Ülikooli teadur Ove Oll (PM 11.06.2019) ja Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm (PM 23.10.2019; vt ka Niguli ja Tamme väitlust, PM 26.11.2019). Nad osutavad, et rakendusliku ja teoreetilise vastandamine ning valdkondade pingeritta seadmine on väär. Tamm märgib: «Jaak Niguli tähelepanekute väärtust kahandab paraku tõsiasi, et tal näib olevat väga vähe aimu sellest, kuidas teadus toimib, mis tagab teaduses edu ja kuidas peaks teadust toetama.»

Viimane väide on äärmiselt oluline. Nimelt on enamik teadusfinantseerimise teemadel arvajatest ilmselt ebakompetentsed. Arutlused jäävad mõttetuks nii kaua, kuni osalemas pole neid, kes teavad, millest räägivad: kui jutuks on teadus ja selle roll ühiskonna arengus, siis asjatundjad peavad valdama muuhulgas epistemoloogiat ning kultuuri- ja ühiskonnateooriat.

Siiani võib olla jäänud mulje, et «laia» teaduse akadeemilist vabadust võimaldavat finantseerimist toetavad need, kellelt raha on ära võetud – eelkõige (aga mitte ainult) humanitaar- ja sotsiaalteadlased. Kuid just need arutlejad on asjatundjad. Rakendusentusiastide arutlustes puudub aga põhjendatud arusaam sellest, mis on (teaduslik) teadmine ja mis roll sellele ühiskonna arengus ja inimese heaolus on.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto