Sisukord
Arvamus
Postimees
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Nädala mõte: halada või hõisata Poolast ei tohi tellida tõendita linde ega loomseid saadusi Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili

3 min lugemist
Aaro Toomela FOTO: Peeter Langovits

Vaidlus teaduse rahastamise üle jääb poolikuks, kui napib asjatundlikke arutlejaid, kirjutab Tallinna Ülikooli kultuuri- ja neuropsühholoogia professor Aaro Toomela ühe rakendusuuringu näitel.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Botaanikud võivad homme otsustada, et sellest hetkest peale uurivad nad ka tähtede liikumist. See on täiesti nende isiklik asi, kas nad tahavad olla ainult botaanikud või ka astronoomid, kuid nad ei saa kunagi otsustada, et astronoomia on tulevikus botaanika osa, eeldades muidugi, et nad ei väida, nagu oleks Linnutee üks suur juurvili. (Münsterberg, 1899)

Juba mõnda aega arutletakse Eestis, millele peaks kulutama mikroskoopiliseks kahaneva toetuse teadusele. Laias laastus eristub kaks seisukohta: toetama peaks eelkõige rakendusuuringuid või siis peaks lisaks toetama ka teoreetilisi uuringuid. Viimasel juhul on omakorda küsimus, kas mitte kulud sotsiaal- ja humanitaarteadustele ei ole ebaproportsionaalselt suured.

Tarmeko juht Jaak Nigul (PM 05.06.2019) küsis: «Millisele teadusele nõuavad teadlased üht protsenti sisemajanduse kogutoodangust?» Ja vastas: «Kui raha on puudu, tuleks eelistada neid teadusi, mille tulemusena, vähemalt teoreetiliselt, võiks ühiskond üldiselt tulevikus rikkamaks saada.» Sellise lähenemise vastu on sõna võtnud näiteks Tartu Ülikooli teadur Ove Oll (PM 11.06.2019) ja Tallinna Ülikooli professor Marek Tamm (PM 23.10.2019; vt ka Niguli ja Tamme väitlust, PM 26.11.2019). Nad osutavad, et rakendusliku ja teoreetilise vastandamine ning valdkondade pingeritta seadmine on väär. Tamm märgib: «Jaak Niguli tähelepanekute väärtust kahandab paraku tõsiasi, et tal näib olevat väga vähe aimu sellest, kuidas teadus toimib, mis tagab teaduses edu ja kuidas peaks teadust toetama.»

Viimane väide on äärmiselt oluline. Nimelt on enamik teadusfinantseerimise teemadel arvajatest ilmselt ebakompetentsed. Arutlused jäävad mõttetuks nii kaua, kuni osalemas pole neid, kes teavad, millest räägivad: kui jutuks on teadus ja selle roll ühiskonna arengus, siis asjatundjad peavad valdama muuhulgas epistemoloogiat ning kultuuri- ja ühiskonnateooriat.

Siiani võib olla jäänud mulje, et «laia» teaduse akadeemilist vabadust võimaldavat finantseerimist toetavad need, kellelt raha on ära võetud – eelkõige (aga mitte ainult) humanitaar- ja sotsiaalteadlased. Kuid just need arutlejad on asjatundjad. Rakendusentusiastide arutlustes puudub aga põhjendatud arusaam sellest, mis on (teaduslik) teadmine ja mis roll sellele ühiskonna arengus ja inimese heaolus on.

15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto