Sisukord
Meie Eesti
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist

6 min lugemist
Siseorganid. FOTO: Arvo Meeks/Lőuna-Eesti Postimees

Kuna lootus kohe-kohe kunstlikult tehisorganeid toota on edasi lükkunud, ootavad ülesütelnud elunditega patsiendid järjekorras elundiannetaja kingitust. Kuidas Põhjamaadega ühisest organisiirdamise võrgustikust vana aasta viimasel päeval Eestisse üks uus pankreas jõudis, sellest kõneles Kadri Tammepuule Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud Marko Murruste.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mees, kes viimati Tartus endale korraga uue neeru ja kõhunäärme ehk pankrease sai, magas aastavahetusel haiglas kosutavat und, kui talle päeval siirdamisoperatsiooni teinud meedikud juba pereringis šampanjaklaase kokku lõid. Aasta viimasel päeval lõppenud logistiline ja kirurgiline operatsioon algas kaks päeva varem, kui Rootsist pakuti uut elundit.

Eestis siiratakse elundeid ainult Tartu Ülikooli kliinikumis ja seal on eraldi meeskonnad nii kopsu, maksa, neeru kui ka pankrease asendamiseks. Haiglas kõhunäärmeoperatsioone juhtiv vanemarsti-õppejõu Marko Murruste (pildil) sõnul saavad uue pankrease tavalisest nooremad, 20.–50. eluaastates patsiendid. «See võimaldab pärast siirdamislõikust nad suhteliselt kiiremini üles äratada ja narkoositorud välja võtta. Nii hingas ka meie viimane patsient uusaastaööl juba täitsa ise,» rääkis Murruste, kellele see operatsioon oli järjekorras kümnes. Eestis elab uue kõhunäärmega peale kuue naise nüüd ka neli meest.

Teise inimese terve kõhunääre siiratakse meil kuni 50-aastastele esimese tüübi diabeedi all kannatajatele, kellel on haigus leitud tavaliselt varases lapseeas. Noorukite suhkurtõbi pole seotud magusasöömise või suure kehakaaluga, vaid sellega, et nende pankreas ei tooda insuliini. «Täiskasvanuna on haigus juba pikalt kestnud ja jõudnud kahjustada kogu keha: neerusid, nägemist, veresooni, närve,» loetles Murruste. «Kui insuliini pidev süstimine enam ei aita ühtlast veresuhkru taset hoida ja neerud ei tööta, võib tegu olla just meie patsiendiga.»

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto