Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
16.01.2020
Eesti Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Majandus Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Välismaa Putin loob võimaluse Nazarbajevi triki kordamiseks (15) New York Times: Ukraina lennukit tabas kaks Iraani raketti (3) Pommiplahvatus lõhkas paradiisisaare kuvandi ISIS võttis Al-Qaedalt ohtlikema rühmituse tiitli (1) Soome suursaadik Timo Kantola: oleme mõlemad väikesed riigid Arvamus Juhtkiri: mis nõu annab nõunik? (5) Karl-Eduard Salumäe: argine võimalus olla kangelane (1) Jaanus Piirsalu: valeandmed mõjutavad Abhaasia eestlasi (4) Ahto Lobjakas: suur raha ja paradoksid Carina Paju: üks samm edasi, kaks sammu tagasi Aaro Toomela: teadus ei ole juurvili (7) Meie Eesti Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Kultuur Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Südames elav aeg ja hallid härrad Sport Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Maa Elu Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Põllumehi ootavad muudatused Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Tartu Tartu koalitsioon vaagub hinge (1) Ain Kaare: tõde ravikodust – vastuseta küsimused (skeptiku vaade naabertänavalt) (1) Henn Põlluaas: riigikogul pole kavas saadikutele nõunikke palgata (5) Kirjandusmuuseumi puudujääk küünib poole miljoni euroni (1) Aasta must kroonika: varasemast rohkem peksmisi ning kõige rohkem tules ja vees hukkunuid Linn kasvatas kirjanikust linnakirjaniku Lagunevad kolossid meenutavad nõukogude aja hiilgust ja viletsust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist

6 min lugemist
Siseorganid. FOTO: Arvo Meeks/Lőuna-Eesti Postimees

Kuna lootus kohe-kohe kunstlikult tehisorganeid toota on edasi lükkunud, ootavad ülesütelnud elunditega patsiendid järjekorras elundiannetaja kingitust. Kuidas Põhjamaadega ühisest organisiirdamise võrgustikust vana aasta viimasel päeval Eestisse üks uus pankreas jõudis, sellest kõneles Kadri Tammepuule Tartu Ülikooli kliinikumi vanemarst-õppejõud Marko Murruste.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mees, kes viimati Tartus endale korraga uue neeru ja kõhunäärme ehk pankrease sai, magas aastavahetusel haiglas kosutavat und, kui talle päeval siirdamisoperatsiooni teinud meedikud juba pereringis šampanjaklaase kokku lõid. Aasta viimasel päeval lõppenud logistiline ja kirurgiline operatsioon algas kaks päeva varem, kui Rootsist pakuti uut elundit.

Eestis siiratakse elundeid ainult Tartu Ülikooli kliinikumis ja seal on eraldi meeskonnad nii kopsu, maksa, neeru kui ka pankrease asendamiseks. Haiglas kõhunäärmeoperatsioone juhtiv vanemarsti-õppejõu Marko Murruste (pildil) sõnul saavad uue pankrease tavalisest nooremad, 20.–50. eluaastates patsiendid. «See võimaldab pärast siirdamislõikust nad suhteliselt kiiremini üles äratada ja narkoositorud välja võtta. Nii hingas ka meie viimane patsient uusaastaööl juba täitsa ise,» rääkis Murruste, kellele see operatsioon oli järjekorras kümnes. Eestis elab uue kõhunäärmega peale kuue naise nüüd ka neli meest.

Teise inimese terve kõhunääre siiratakse meil kuni 50-aastastele esimese tüübi diabeedi all kannatajatele, kellel on haigus leitud tavaliselt varases lapseeas. Noorukite suhkurtõbi pole seotud magusasöömise või suure kehakaaluga, vaid sellega, et nende pankreas ei tooda insuliini. «Täiskasvanuna on haigus juba pikalt kestnud ja jõudnud kahjustada kogu keha: neerusid, nägemist, veresooni, närve,» loetles Murruste. «Kui insuliini pidev süstimine enam ei aita ühtlast veresuhkru taset hoida ja neerud ei tööta, võib tegu olla just meie patsiendiga.»

15.01.2020 17.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto