Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast

Riina O “Secret Jungle” FOTO: Mihkel Mõttus

Kas seentest saab kasvatada nahka? Eesti disainer Riina Õun Londonis just sellega katsetab. Kombucha teeseenest valmib innovaatiline materjal SCOBY ning pärisnaha alternatiivina pakutav kunstnahk pole tegelikult kaugeltki kandja- ega keskkonnasõbralik kraam.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riina Õun on üks põnevamaid moeaksessuaaride disainereid, nimelt ei katseta ta vaid vormi ja välimusega, vaid läheb materjaliloomeni välja. Õun tegutseb Londonis, kuid pole ka Eestist eemale jäänud. Katsetusi teeseenematerjali SCOBYga tutvustas ta hiljuti Tallinna kaubamajas siinsetele rohelise mõtteviisiga moefännidele. Materjali nimetus SCOBY on akronüüm, mis tähistab bakterite ja pärmi sümbiooskultuuri, mida kasutatakse populaarse teeseenejoogi kombucha valmistamiseks ja mis areneb bakteriaalse tselluloosi kihina joogi peale. Õun otsustas, et üle jäänud SCOBY äraviskamise asemel võiks hoopis katsetada, kas sellest materjalist on võimalik midagi valmistada. Ja tõsi – seenest saab teha aksessuaare, näiteks klaasialuseid, disainielemente ja tulevikus ehk uhkemaidki asju.

Hariduselt olete nahakunstidisainer, kuidas te SCOBYni ja selle materjali arendamiseni jõudsite?

Olen tegutsenud nahkaksessuaaride disaineri ja meistrina ja minu bränd Riina O keskendub käsitsi valmistatud luksuslikele nahkkinnastele. Aga ma olen alati olnud huvitatud uutest materjalidest ning võimalusel püüdnud neid kasutada kas kindadisaini või siis muude aksessuaaride juures.

Üle-eelmisel suvel puhkasin Saaremaal maakodus ja ühel hommikul nägin Facebookist videot, kus katsetati selle SCOBYga. Tundus huvitav. Parajasti oli mul aega ja ruumi ja nii otsustasingi ka ise katsetama hakata.

Esimese sammuna läheb tarvis algkultuuri, kus on teeseen sees. Uurisin siis veebist järele, kellelt seda osta saaks, ja tellisin Eesti teisest otsast pakiautomaati. Õnneks oli hästi soe suvi, nii et teeseen kasvas mul kiiresti.

SCOBYga käib alles katsetamine, aga kas oma põhitoodangus kasutate ka mingeid muid taaskasutatavaid materjale?

Mitu aastat tagasi, enne kui alternatiivsemad nahaasendused populaarseks said, kasutasin ma ühes oma kollektsioonis kalanahka. Ja kas mitte naha kui lihatööstuse kõrvaltoote kasutamine iseenesest ei ole korduvkasutamine, kui laiemalt mõelda? Kalanahk on spetsiifilisem, kuna tavaliselt seda ei kasutata, aga Islandil on juba pikki aastaid tegutsenud tehas, mis töötleb kalanahka ümber tavapäraselt tuttava välimuse ja olemusega nahaga võrreldavaks materjaliks.

Minu huvi SCOBY vastu tuleneb ka sellest, et veganitele on naha asemel praegu asenduseks ainult PVC baasil valmistatud kunstnahk, mis ei ole tegelikult üldse loodussõbralik.

Ma ei ole nahavastane, kuna ma endiselt töötan sellega ja armastan seda kui materjali, aga veganitele on väga väiksed võimalused, kui nad tahavad nahaasendust. Seesama «veganinahk» oli varem tuntud tavalise kunstnaha nime all ega olnud tarbijate seas kuigi heas kirjas. Viimastel aastatel on seda aga hakatud reklaamima loodussõbraliku alternatiivina, hiljuti kuulsin, et isegi bionahana, mis on äärmiselt eksitav. Põhimõtteliselt absoluutne vastand sellele, mis ta tegelikult on. Mõned noored, kes pole asjaga kursis, on loomaarmastusest tingituna hakanud eelistama nn veganinahka, kuid nad peaksid teadma, et plast ei ole loodussõbralik materjal, vaid saastab keskkonda ning looduses elavad loomad kannatavad plastprügi ning mikroplasti tõttu.

17.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto