Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (43) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: stabiilne korruptsioon jätkub

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Venemaa president Vladimir Putin soovib jääda võimule ka pärast 2024. aastat, mil tal täitub (taas) kaks järjestikust ametiaega. Mitte et kõik seda niigi ei teadnud. Nüüd hakkab tasapisi aga selguma, kuidas ta võib oma positsiooni kindlustada. Tõsi, variante on esialgu õhus mitu.

Ei saa välistada, et kordub 2008. aastal rakendunud stsenaarium ehk Putinist saab peaminister. Venemaa poliitsüsteemi ulatusliku muutmise kava tõttu räägitakse ka võimalusest, et Venemaale tekib uus ametikoht, mille saab Putin ning kust ta juhib de facto riiki edasi. Rahvakeeli: Putin teeb sama mis Kasahstani liider Nursultan Nazarbajev.

Polegi ilmselt tähtis, mis on Putini positsioon, kuni tal ja tema toetajatel on soov, et Venemaa oleks endiselt Putini Venemaa. Ka näiteks Iraanis ei ole president riigi tegelik kõrgeim juht. Kakskümmend aastat pärast kõigile üllatusena tulnud Boriss Jeltsini tagasiastumiskõnet võivad paljud olla hakanud mõtlema, et ka autokraadi valitsemisaeg ei saa ju lõpmatu olla, seda puhtbioloogilistel põhjustel. Putin on praegu aga 67-aastane ehk näiteks 26 aastat noorem kui Zimbabwe juht Robert Mugabe ametist lahkudes või 27 aastat noorem, kui on praegu Malaisia peaminister.

Loogiline küsimus on: mis juhtub vastuseks täiendavale võimu põlistamisele Venemaa ühiskonnas?

Läänes, sealhulgas Eestis, on kindlasti kiusatus mõelda, et Vladimir Putini iseenda võimu tsementeerimine vallandab protsessid, mis viivad meile soodsate tulemusteni. Teisisõnu, et Venemaast saab demokraatlikum riik.

Paraku on see pigem viimasena surev lootus kui midagi muud. Levada keskuse andmetel toetab Putinit endiselt kaks kolmandikku venemaalastest ning ainult demokraatia ja vabaduse nimel protestimine pole idanaabritele omane olnud.

Tõsi on aga see, et riigi ja elanike vahelised pinged on Venemaal olemas. Need ei teki aga mitte võimuvahetuse ihaluse, vaid sotsiaalmajanduslike kitsikuste pinnalt. Vene elu on tugeva stagnatsioonilehaga ning paljud virelevad. Nii on see ka pealinnas Moskvas, kuigi muude piirkondadega võrreldes on sealne elu vägagi hea. Venemaa ­äärealadel on vaesus ja ilmajäetuse tunne palju suurem, sest pealinn elabki paljuski ääremaade arvelt.

Venemaalaste sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemine peaks äratama tähelepanu ka läänes ja Eestis, sest halvemal juhul võib soov rahulolematuse tagajärgi leevendada tähendada Putini järjekordset agressiivsemat käiku välispoliitikas. Pole eriti põhjust uskuda, et ettearvamatu ja rahvusvahelisele õigusele vilistav käitumine peaks lõppema, eriti kui läänes leidub suurriike, kes pendeldavad sirgeselgsuse (sanktsioonid) ja pragmaatilisuse vahel (Nord Stream 2, Macroni Venemaaga suhete soojendamise katsed).

Pole põhjust uskuda ka seda, et majanduse moderniseerimises vähikäiku tegeva riigi sotsiaalne olukord võib jätkusuutlikult paraneda lihtsalt seepärast, et Putin andis välja terve hulga veksleid ning et ta pani uueks peaministriks majandusinimese. Maksuameti juhina tegeles Putini uus valitsusjuht Mihhail Mišustin nii poe­pidajatelt kui ka oligarhidelt maksude kogumisega.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto