K, 30.11.2022

Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi

Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pildil TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Peeter Padrik.
Pildil TÜ Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Peeter Padrik. Foto: Margus Ansu

Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni Globocan andmetel oli 2018. aastal maailmas hinnanguliselt 18 miljonit uut vähktõve juhtu ja 9,5 miljonit vähktõvest tingitud surma. Euroopas on vastavad arvud 4,2 ja 1,9 miljonit. Vähiregistri andmetel oli Eestis 2016. aastal 8788 uut vähijuhtu ja 3760 vähktõvest tingitud surma.

Need arvud võivad tervetele inimestele, kes kasvajatega kokku ei puutu, jääda mõneti abstraktseks, mistõttu võib lisaks välja tuua kõigi inimeste keskmise riski haigestuda vähki.

Globocani andmebaas toob Eesti elanikkonna puhul välja, et 75. eluaastaks vähki haigestumise risk on naistel 23,6 protsenti ja meestel 36,5 protsenti, st vähki haigestub iga neljas naine ja iga kolmas mees. Kuna südame-veresoonkonnahaigusi ennetatakse ja ravitakse üha edukamalt, on vähist saanud Euroopas alla 65 aasta vanuste inimeste sagedasim surmapõhjus.

Seega, kui õnnestuks paremini vältida või ravida pahaloomulisi kasvajaid, võiks paljude inimeste eluiga oluliselt pikeneda. Mida me selleks teha saame? Muidugi on vaja tõhusamaid ravimeetodeid, kuid vähktõve keerukuse tõttu on edusammud iseäranis just levinud kasvajate puhul rasked tulema. Seetõttu tuleb vähktõvevastaseid meetmeid vaadelda palju komplekssemalt.

Mis seda haigust tekitab?

Märksõnad
Tagasi üles