Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (2) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (3) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (10) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (5) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tarvo Madsen: mõtestamata abi

2 min lugemist
Tarvo Madsen FOTO: Marko Saarm

Viimasel ajal on justkui tavaline, et pea iga halva juhtumi või suurõnnetuse järel korraldatakse korjandusi ja kogutakse annetusi. Enamasti olen ma kahe käega nende poolt ja näen, et ühiskonnal on mõningate probleemide lahendamisele kaasaaitamises täita oma roll.

Näide sellest on hiljutine lugu siitsamast Eestist, kus koguti raha Annabelile, kelle haiguse ülikallist ravi haigekassa rahastada ei suutnud. Ühiskond nägi probleemi ja leidis lahenduse. See oli võimas ja tähelepanuväärne.

Siiski on annetustel ja korjandustel tumedam külg, mida illustreerib ehedalt Austraaliaga seoses toimuv. Sealsete maastikutulekahjude peale tekkis sotsiaalmeedias laviin uudistest, kuidas mõni riik või kuulsus on annetanud Austraaliale suurema summa. See mõjub küll kindlasti väga hästi annetaja enda kuvandile ja kindlasti on ka neid, kelle eesmärk on tõepoolest aidata, kuid kas sellest on ikka abi?

Välismaised meediaportaalid on rääkinud, et Austraalias ei ole suur probleem mitte rahapuudus, vaid pigem see, kuidas valitsus on eelarves summasid suunanud. Seda näitab videoklipp, milles ühe asula elanikud heidavad külla tulnud peaministrile Scott Morrisonile ette, miks anti suur rahasumma uusaasta ilutulestiku korraldamiseks, ehkki neil on tulekahjudega võitlemiseks vaid neli tuletõrjebrigaadi. Niisiis, küsimus ei näi olevat riigi rahalistes raskustes, vaid korralduse süsteemituses ja tööjõu puudumises.

Huupi annetamist võiks võrrelda olukorraga, kus tänaval komistanud ja kukkunud inimesele visatakse eurosid ning kõnnitakse edasi, selle asemel et ta püsti aidata.

Muidugi on selline olukord riigile majanduslikult laastav, kuid minu meelest on igasuguse abi puhul kõige tähtsam mõtestatus. Huupi annetamist võiks võrrelda olukorraga, kus tänaval komistanud ja kukkunud inimesele visatakse eurosid ning kõnnitakse edasi, selle asemel et ta püsti aidata.

Jah, raha annetamine on konkreetne samm võrreldes Facebookis mõtete ja palvetega toeks olemisega. Võttes aga arvesse Sydneys korraldatud saluuti, mis läks maksma miljoneid dollareid, mõjub massiline annetamine märgina, nagu paljudel kodanikel poleks vahet, kas nende rahast on probleemi lahendamiseks kasu.

Ma ei ütle, et Austraalia heaks raha annetamine on vale ja see raha haihtub õhku, kuid siiski tasuks igal inimesel enne annetama asumist mõelda kaks sammu ette ja esitada endale küsimus, millist abi on tarvis. See põhimõte võiks kehtida laiemalt, mitte ainult Austraalia puhul.

Autor on Sakala ajakirjanik

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto