Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks

Snežana Stoljarova julgustab sportlasi psühholoogi abi kasutama. Ja mitte üksnes kriisiolukordades. FOTO: Tairo Lutter

Tippspordis jõuab kiiremini, kõrgemale ja kaugemale mitte ainult see, kes on füüsiliselt tugevam, vaid kel jagub ka palju vaimujõudu. Kas Eesti sportlased tahavad, oskavad ja saavad vajadusel hingetohtrilt abi küsida? Arengutest ja puudujääkidest ses vallas räägib spordipsühholoog Snežana Stoljarova.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aasta 2000. Vehklemisliidu juht Ants Veetõusme tõdes pärast põrumist Sydney olümpial, et meie mehed läksid psühholoogiaga alt, kuid spetsialisti abist kuulda ei taha. «Mis mõte sel oleks? Saan ju alles rajal teada, et miski on korrast ära. Rajale hingetohter ei pääse,» reageeris Andrus Kajak, üks meeskonna liidreid.

Aasta 2013. Suusataja Aivar Rehemaa lausus pärast ebaõnnestumist Val di Fiemme MMi maratonis: «Olen küll kogenud sportlane, aga täna tuleb vist tõdeda, et põlesin läbi. Tahe oli suurem, kui füüsilised võimed lubasid.»

Aasta 2014.

17.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto