Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
20.01.2020
Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (8) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Majandus Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (30) Laokil autoromud korjatakse kokku Välismaa Liibüa konflikt lööb suurriikide vahele lõhe (8) Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Taani maaväe ülem: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust (4) Arvamus Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne (11) Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (21) Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile (3) Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus (15) Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? (4) Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri (7) Meie Eesti Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode? (3) Martin Ehala: avameelselt hindamisest Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Kultuur Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism (1) Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Sport Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Tartu Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse (2) Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Ehala: avameelselt hindamisest

2 min lugemist
  • Eesti keele riigieksami tulemuses on hindamisvea tõenäosus arvestatav.
  • Ülikooli sisseastumispingeread järjestavad raskesti võrreldavaid tulemusi.
  • Et tulemuste pingereast sõltub palju, tuleks hindamise objektiivsust suurendada.
Martin Ehala. FOTO: Konstantin Sednev

PISA 2018 pingerida on jõudnud meid rõõmustada, peagi on käes riigieksamite edetabeli aeg. Üldine avalik huvi pingeridade vastu on suur, samas hoiatavad nii mõnedki haridusele lähedal seisvad isikud, et need ei näita harituse ega kooli tegelikku taset.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paraku on nii, et eksamihinne ei näita mõnikord ka õpilase tegelikku taset. Samas võib hindest sõltuda inimese edasine elukäik – näiteks ülikooli oma lemmik­erialale sissesaamine. Küsimus on seega piisavalt tõsine, et seda analüüsida.

Kui matemaatikaülesandel on üks õige vastus ja enamasti ka üks õige lahenduskäik, mis on piisavalt formaalne, et seda suudaks hinnata ka arvuti, siis kirjandi taset saab hinnata vaid inimene ja hinnete varieeruvus on seda suurem, mida rohkem on hindajaid. Nii näitab kõrval olevas artiklis Viimsi gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaidi Kolsar oma magistritöö põhjal, et oma valdkonnas pädevad hindajad võivad ometi sama õpilase tööle anda hindeid, mis erinevad kuni 40 protsendi võrra.

Hindamise subjektiivsust saab vähendada, kui iga tööd loeb mitu hindajat. Eesti keele riigieksami kirjandil ongi kaks hindajat. Kui nende hinnangud erinevad oluliselt, hindab tööd veel kolmaski. Riigieksami lugemisülesande lahendusi loeb aga vaid üks hindaja. See viib mõnikord lausa kurioossete juhtumiteni, kus õpilane saab lugemises tunduvalt madalama hinde kui kirjandis, kirjutab emakeeleõpetaja Piret Järvela tänases numbris. Ometi peaks ju lugemisülesanne olema kognitiivselt lihtsam kui kirjand.

Just nagu riigieksami hindamise olemuslikust subjektiivsusest veel vähe, arvestab ülikool sisseastumispingeridade koostamisel võrdsena niihästi eesti keele riigieksami tulemust kui ka eesti keele kui teise keele riigieksami tulemust, mille võib asendada B2- või C1-taseme eesti keele tasemeeksamiga. Kindlasti on see paratamatus, kui soovime eesti ja vene kooli lõpetanuid vastu võtta ühise pingerea alusel, samas aga kehtestab see siiski erinevad mängureeglid: tasemeeksamit võib sooritada neli korda, riigieksamit vaid korra aastas. Liiatigi pole tegu sama eksamiga.

18.01.2020 21.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto