Sisukord
Meie Eesti
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (2) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (3) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (10) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (5) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode?

3 min lugemist
  • Riigieksami lugemisosa hindab vaid üks hindaja, mitte kaks, nagu kirjandit.
  • Võimalike hindamisvigade tõttu ei pruugi hinne kajastada tegelikku taset.
  • Tasuks kaaluda küpsuskirjandi taastamist, et arendada õpilastes arutlusoskust.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela. FOTO: Ave Maria Mõistlik

Kadrioru saksa gümnaasiumi emakeeleõpetaja Piret Järvela meenutab aegu, kui küpsuskirjandi kirjutamine oli ühiskondlik suursündmus, ja esitab kiusliku küsimuse, kas üha mehaanilise­maks tuunitav eesti keele riigieksam suudab oma rolli täita.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Minu 93-aastane ema mäletas surmani, mis teemal ta 1945. aastal Nõmme gümnaasiumi lõpetamisel küpsuskirjandi kirjutas. Praegu pälvib eesti keele riigieksam tähelepanu kaks korda aastas: vähem siis, kui ta toimub (aprillis), rohkem siis, kui mõni meedia avaldab koolide pingerea riigieksamitulemuste järgi.

Kasvasin õpetajate perekonnas ja eesti keele õpetajast isa tõttu on see eksam alati mu ellu kuulunud. Noore õpetaja aastatest meenuvad terava ja lõbusa mälestusena poole ööni parandatud eksamikirjandid ja kell 00.30 koolimaja välisuksele kleebitud nimekiri hinnetega (andmekaitset polnud ollagi!), mille vaatajaid ka sel kellaajal jagus.

Küllap paljudel on veel meeles raadiohääl, mis hommikul kirjanditeemad ette luges. Enne teemade teatamist pidas piduliku kõne haridusminister, kelle jutu põhjal püüti ennustada, millest kirjutama hakatakse. Eks nõukaajal oli teemade valik kasin – kui punast juttu ajada ei tahtnud, pidi kirjutama kirjanduslikul teemal. Raamatuid lugenud oli igaüks. Sellel ajal arutati eksami üle poes ja postkontoris, järjekorras seistes ja bussis sõites.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto