Sisukord
Arvamus
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (5) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (16) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (15) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (3) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jabur draamasari «Õhtud Tartus»

2 min lugemist
Vabaerakonna esimees Heiki Lill. FOTO: Kristjan Teedema

Poliitiline teater Tartu linnas käib täis­tuuridel. Lõppmängu ja sellele järgnevat aplausi on oodatud juba mitu kuud. Kuid poliitteatri etendus kisub juba piinlikult pikaks ja jaburaks. Arvatavasti on ka osatäitjad tüdinud, kuid lavastajad annavad hoogu juurde. Tekib küsimus: mille nimel?

Kas mäletate valimisdebatte enne omavalitsuste volikogude valimisi? Ikka seati vastamisi linnapeakandidaadid. Või vallavanemakandidaadid. Aga kas keegi sai valimiskasti juures valida linnapead? Või abilinnapead? Kasvõi sedagi, kui mitu abilinnapead on pärast valimisi? Ei saanud, sest valijad ei vali linnapäid ega abilinnapäid. Seega enne valimisi lihtsalt lollitatakse valijaid, luuakse illusioon. Seadusest tulenevalt valib linnapea ikkagi volikogu ning määrab abilinnapeade hulga ja kinnitab nad ametisse. Olgu koalitsioonileping milline tahes, kõige tähtsam isik omavalitsuses otsuste vastuvõtmisel on volikogu liige. Mitte mõne erakonna kohalik funktsionäär, kes pealegi ei kuulu linnavolikogusse.

Aga kui siis ükspäev jõuab voliniku lauale küsimus (abi)linnapea sobilikkusest ametisse, millest ta sellisel juhul lähtuma peaks? Töö tulemuslikkusest? Või peaks otsustama erakonna antud juhiste järgi? Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus on siin selge sõnaga abiline: «volikogu liige juhindub seadusest, valla või linna õigusaktidest ning valla- või linnaelanike vajadustest ja huvidest».

Miks siis on Tartus jõutud olukorda, kus linnavalitsuse püsimist ohustab inimene, kes ise pole Tartu linnavolikokku kandideerinud ning ei oma seejuures sisulisi etteheiteid abilinnapea tööle?

Ei ole siin ühtegi sõna erakondade kohalike struktuuriüksuste juhtidest! Ei ainsatki.

Miks siis on Tartus jõutud olukorda, kus linnavalitsuse püsimist ohustab inimene, kes ise ei ole Tartu linnavolikokku kandideerinud ja kellel pole sisulisi etteheiteid abilinnapea tööle? Usun, et säärase olukorra on põhjustanud Eestis pikkamisi kaldu vajunud poliitiline kultuur. On omaks võetud ja tsemenditud volinike vahelt jooksev müür. On koalitsioon ja opositsioon. Müür jooksebki nende vahelt ning seetõttu ei toimu ka reaalset otsustamist kohalikus volikogus ega riigikogus. Kuigi tegelikult sisulised arutelud peaksidki riigikogus ja volikogudes toimuma. Ja arvesse peavad minema kõigi osaliste head ettepanekud. Kuid Eestile on kombeks, et opositsioon ei esita häid ettepanekuid.

Mida teha? Üks võimalus oleks linnavalitsuse liikmed valida volinike hulgast. Nii jääks ära imporditud linnapead ja abilinnapead. Väheneb parteide toiduahela mõju ehk riigi rahakoti peal ringi sõitvaid parteilasi, keda suunata vabanenud ametikohale omavalitsustesse üle Eesti, enam poleks. Värske pilk on teinekord vajalik. Aga kui värske pilk saab olla inimesel, kelle ainus eesmärk on saada mis tahes omavalitsuses hästi tasustatud ametikoht. Kusjuures pole tähtis, mis ametikoht. Lõpetaks selle ükskord ära?

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto