Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
26.02.2020
Parkimisfirmad koondusid ühe mütsi alla (1) Eesti EKRE apteegireformi tühistamise eelnõu kukkus läbi (5) «Ma elan siin. Koos emaga, juba 15 aastat» (22) Anneli Ammase hea ajakirjanduse preemia läks Võrumaale (1) Terviseamet: Põhja-Itaaliast saabujad püsigu kodus Majandus Börsidele jõudis viirus alles nüüd Välismaa Kreeka saatis migrandilaagrite ehitamiseks saartele märulipolitsei Kirjastaja vangistamine räsib Hiina ja Rootsi suhteid Merili Arjakas: kolmandad valimised ei too Iisraelis lahendust Arvamus Juhtkiri: karmavõlg Narvale (16) Erik Aru: kas faktidel on lootust? (2) Jüri Liiv: Vargamäe mürgine pärand (15) Jaak Prozes: kas Putin tuleb või ei tule, selles on küsimus Eve Järve: keda kaitsevad reklaamiseaduse piirangud? Andreas Kaju: tío Bernie Meie Eesti Aimar Altosaar: Narva 2040 Aimar Altosaar: barokklinnast tööstuskeskuseks ja edasi (2) Lauri Vahtre: Narva vanalinn – teeme ära! (3) Kultuur Kuidas nautida õhtust juureravi (1) Kaalutus armastuse ja sõpruse vahel (1) Kõrvalt tulija triumf Sport Austraalias sündinud surfar tahab Eesti lipu all olümpiavõitjaks tulla (1) Saaremaa võrkpalliklubi unistab kahest kodumängust Autospordiliit annab avalikkusele valeinfot Tartu Miss Valentine toob võimlejaid kokku igast ilma otsast Lemmit Kaplinski viib volinikud jooksuringile Lubatud tähetorni lipuväljak lükkub aina kaugemasse tulevikku Tuigo kalmistule viivale kehvale teele paistab lootusekiir Alatskivi õunaaias algas uue kaupluse ehitus Tartu Uus Teater korgib lahti elu vastusteta küsimused Meelelahutus Koomiks Sudoku

Katse: mida arvab massaažitoolist elukutseline massöör?

4 min lugemist
  • märkmik
Massööriks õppiv Säde Lee Remmel kiitis seda, et tool masseeris ka käsi ja jalataldu, kuid tõdes, et inimene oskaks rohkem tähelepanu pöörata ta nõrgemale vasakule õlale. FOTO: Sille Annuk

Aina enam räägitakse sellest, kui tähtis on töötervishoid ning et ettevõtted, mis panustavad töötajate tervisesse, saavad vastu lojaalsemad, töökamad ja motiveeritumad töötajad. Üks viis töötajate eest hoolitseda on tuua kontorisse massaažitool.

Kas see aga leevendab sundasenditest tekkinud pinged ka päriselt või on rohkem nagu lahenduselaadne toode? Kes võivad sinna istuda ning missugustel puhkudel on igasugune massaaž vastunäidustatud?

Et küsimusi on rohkem kui vastuseid, palus Tartu Postimees selgitusi ja massaažitooli Ultra Plus katsetada Tartu tervishoiukõrgkooli massööri õppekava juhtival õpetajal Aleksandra Vähil ning viimast aastat Eesti massaaži- ja teraapiakoolis õppival Säde Lee Remmelil.

Kas masin või inimene?

Aleksandra Vähi tunnistas, et on massaažitoolide suhtes skeptiline. Ta on varem vaid korra sama otstarbega toolis istunud. «Me oleme kõik erineva pikkusega, mistõttu need mudivad nagad võivad mõnel inimesel hakata muljuma hoopis luid ja see võib kaunis valus olla,» selgitas ta.

Massaaži ei tohi teha joobes või pohmellis inimesele, sest see kiirendab ainevahetust, mürgid jõuavad siis kiiremini vereringesse ja nii võib isegi surra.

Lisaks ei masseeri enamik massaažitoole jalgu üldse ning inimeste esiosa jääb üleni puutumata. «Issake, kuidas pigistab sääri,» ehmatas Vähi esialgu Ultra Plusi tooli peale, mis masseerib ka jalgu. «See tool tahab mind ikka kangesti kokku pressida. Meeldiv üllatus on see, et jalataldu võtab ka.»

Aga miks peaks inimestel massaaži vaja olema? Põhjused on erinevad. On lihtsalt lõõgastusmassaaž, mille eesmärk ongi mõnu pakkuda, selgitas Säde Lee Remmel. Ent massaažiga saab leevendada ka mitmesuguseid tervisehädasid, näiteks parandada liigesliikuvust, verevarustust ja ainevahetust, sellepärast tehakse enne ja pärast võistlusi ka spordimassaaži.

Remmeli sõnul on mõistlik enne ja pärast operatsiooni teha lümfimassaaži, sest see aitab turseid alandada. «Inimesed, kellel lümfiga mingeid probleeme pole, ei pruugi pindmise ja paindliku lümfimassaaži mõttest üldse aru saada,» selgitas Vähi. «Samas annab see silmanähtavaid tulemusi juba massaaži tegemise ajal neile, kellel on lümfiprobleem, näiteks pärast rinnavähioperatsiooni, kui lümfisõlmed on eemaldatud ja käsi on selle pärast tursesse läinud.»

Massaaži puhul on suurem efekt näha siis, kui hädasid on rohkem, märkis Remmel. Kuid Vähi rõhutas, et sageli ei käida massaažis tervisehädasid ennetamas, vaid leevendamas juba tekkinud probleeme ning see pole õige. «Massaaž ei ole võluvits kõigi hädade parandamiseks, küll aga võib see pakkuda leevendust,» ütles Vähi. Ta lisas, et üks peamisi põhjuseid, miks meil on rohkem tervisehädasid, on see, et inimesed on nõrgaks jäänud.

«Võib-olla inimesed vanasti ei vingunud nii palju ka, aga füüsilist tööd tehti samuti rohkem,» arutles Vähi. Sellepärast on järjest olulisem mitmekülgne liigutamine ja eriti jõutrenn. Pole vahet, kas liigutamine tuleb tingimata jõusaalist või näiteks puude tassimisest, parim variant oleks mitmekülgne trenn, et ühe sundliigutusega mingeid lihaseid liialt ära ei väsitaks.

Aleksandra Vähi, Tartu tervishoiukõrgkooli massööri õppekava juhtiv õpetaja

Kristjan Teedema

Massaaž ei ole võluvits kõigi hädade parandamiseks, küll aga võib see pakkuda leevendust.

Kuid inimeste kehad reageerivad massaažile erinevalt, sõltuvalt muu hulgas tervislikust seisundist. Ohtlik on massaaž näiteks kõrge vererõhuga inimestele, kes vastavaid ravimeid ei võta. Massaaži ei tohi teha ka joobes või poh­mellis inimesele, sest see kiirendab ainevahetust, mürgid jõuavad siis kiiremini vereringesse ja nii võib isegi surra. «Kõrge vererõhuga või purjus inimene ei peaks istuma ka massaažitooli,» toonitas Vähi.

Päris mõnus, aga ...

Kuid kuidas tunneb massööride õpetaja end massaažitoolis? «Kusjuures, praegu on päris meeldiv,» kostis Vähi, kui tool enam nii kõvasti jalgu ei pigistanud. «Ai! Nüüd sõitis üle abaluude! See on küll valus,» teatas ta samas.

Vähi sõnul paneb massööritöö sageli «ajud kärssama», sest üks käsi teeb üht, teine teist liigutust ning see nõuab head koordinatsioonitaju. Masin ei saa aru, kui inimene vahepeal valu pärast oigab või milline on ta nõrk koht, kuhu oleks rohkem survet vaja, kuhu vähem. Sama meelt on Remmel, kelle sõnul teeb tool päris mõnusat tööd, aga ta ise eelistaks inimest, sest inimene saaks aru, et ta vasak õlg on nõrk koht.

Iga tööga käib kaasas mingi sundasend, mis inimestel lihased kangeks teeb, tihti minnaksegi massööri juurde sundasenditest tingitud lihaspingete tõttu. «Mida rohkem teaduskirjandust lugeda, seda selgemaks saab, et ei pea kogu aeg sirge seljaga istuma, sest siis väsivad mingid lihased ära,» rääkis Vähi. See tähendab, et lösutamine võib ka vahepeal hea olla, see on puhkeasend nendele lihastele, mis muidu peavad sirge selja eest hoolitsema.

Aitab lõõgastuda

Töötajate tervise eest hoolitsemine on järjest tähtsam, sest hea tervis ja tulemuslik töötamine on omavahel tihedalt seotud, pealegi on sellises kollektiivis õhkkond tervem. Kas inimesi aitaks siis see, kui nad saaksid töö juures massaažitooli istuda? «Päris ausalt, mõnus on see küll, kui just üle luude ei jookse,» vahendas Vähi massaažitooli kogemust. «Efekt on muidugi olemas. Kui kas või kümme minutit vaikusehetke võtta, jätta muremõtted ja nutitelefon ukse taha ning korraks lõõgastuda, siis ilmselt jalutab inimene toolist värskemana välja kui pärast järjekordse kohvi joomist või nurga taga suitsu kimumist.»

Kuid ta lisas, et massaažitooli mõju on lõõgastav, probleemidega see ei tegele. «Massöör saab ikkagi aru, kui midagi kuskil valesti on, ja teab kas või eriarsti juurde soovitada, tool seda ei tee,» sõnas Vähi.

Seotud lood
25.02.2020 26.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto