Sisukord
Arvamus
Postimees
21.01.2020
Eesti Keskerakond mängis end Tartus võimult välja (14) Väidetav ahistaja: las tüdrukud tulevad tundi pikema seelikuga (24) Haigla remondiga haihtus kunstiteos (11) Majandus Starbucks seljatas kohtus Eesti ärinaise (3) Kaitsevägi võib mobiliseerida sinu auto (10) Kütusemüüjad tõstsid marginaali (2) Välismaa Kriisis Liibanon ootab uut valitsust Loodusnähtused räsivad Austraaliat Populistid lahkuvad Norra valitsusest Persoon ⟩ «Angola printsess» rikastus oma rahva arvelt (4) Salapärane kohtumine andis Serbia kurjategijatele Kosovos mõjuvõimu Kohalik vaade ⟩ Itaalia vanad partisanid pakuvad retsepti totalitarismi vastu (1) Arvamus Juhtkiri: õppetunnid ahistamisest (2) Patrik Hytönen: mahasalgamatu mure jõukudega (14) Kaupo Paal: kohus peab kaitsma nii üürileandjat kui ka üürnikku (5) Merili Vares: suurtootjate panus keskkonnaprobleemide lahendamisel – kas ainult lubadused? Mart Raudsaar: ärge ostke elektriautot! (23) Andres Herkel: EKRE 30, palju õnne! (5) Meie Eesti Andre Lilleleht: kaovad nõuded sularaha veole ja see on probleem Erkki Koort: turvamees ei ela enam ammu Vabaduse puiesteel (1) Eimar Veldre: turvatöötajate õigused suurenevad (4) Kultuur Mis saab, kui armastus saab otsa Mitmetasandiline kiredraama kingapoes Nõidkütt ja vereimeja televiisoris teie lähedal Kultuuri kiirpilk Sport WRC-isad, ärge tehke võidusõidusarja viga! Kalev võttis Avtodori pakutu lahkelt vastu Tartu Reformierakond lõpetas Tartus koostöö Keskerakonnaga Jabur draamasari «Õhtud Tartus» Lasteaed peab koolile ruumi tegema ja uksed sulgema Katse: mida arvab massaažitoolist elukutseline massöör? GALERII: Michael Jacksoni koreograaf rabas tantsijad jalust Vooremaalased varusid Eesti rahvuseepose helisalve Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õppetunnid ahistamisest

2 min lugemist
21. jaanuari karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

«Mul on muidugi uhke [tunne], kui tüdruk käib poolpaljalt, las tuleb ja sõidab. Las teised sõiduõpetajad vaatavad, et vau, Anton on kõva mees, kõik tüdrukud tahavad seal paljalt käia.»

Nii räägib tänases lehes sõiduõpetaja, keda endised õpilased – noored naised – süüdistavad seksuaalses ahistamises. Kirjeldused väidetavatest intsidentidest on sellised, mida ei saa kuidagi käsi-eksis-käigukangi-asemel-õpilase-põlvele-juhtumiteks mõelda. Kui need episoodid tõepoolest aset leidsid, siis pole kogemata lubamatu käitumise piirimaile sattumisest või muust pehmest kõneviisist silpigi.

Eelmisel nädalal tegi üks naistest Antoni kohta politseisse avalduse.

Tulirelva kaasas kandev sõiduõpetaja, kes eitab küll õpilaste intiimsest kohast katsumist, kuid võtab omaks, et viis ühe sõiduõppija tunni ajal mere äärde šampust jooma, endal mingit süüd ei näe. Manitseb hoopis, et «tüdrukud» peaksid tulema autokooli pikema seelikuga ning mitte rääkima «rumalat juttu».

Postimehe lugejad teavad, et see on juba mitmes lugu sõiduõpetaja(te)st, keda ahistamises süüdistatakse. Sestap on põhjust toonitada, et ühegi (ausa) elukutse esindajate ja niisuguse käitumise vahele ei tohi tõmmata võrdusmärki. Valdav enamik sõiduõpetajaid teeb oma tööd professionaalselt ja parimate kavatsustega. Musti lambaid võib sattuda igasse ametisse.

Läks vaja vaid pisukest leheveergudelt loetud julgustust, et seni enda sees hoitud üleelamist jagada.

Küll aga näitavad need artiklid ilmselt seda, et mõned töökohad pakuvad oma iseloomust tulenevalt ahistajale paratamatult rohkem võimalusi oma haiglast poolt ilmutada. On ju ilmselge vahe, kas selline inimene tegeleb ametipostil omaette nokitsemisega või suhtleb igapäevaselt nelja silma all valdavalt noortega.

Veelgi tähtsam õppetund koorub aga sellest, mismoodi Postimees need lood üles leidis. Kõik algas ajakirjaniku arvamusloost, milles ta jagas enda ja oma tuttavate ebameeldivat kogemust sõiduõppel. Seepeale võtsid ühendust paljud teised inimesed, kes teavad samuti omast käest, mis tunne see on, kui sõiduõpetaja ahistab. Läks vaja vaid pisukest leheveergudelt loetud julgustust, et seni enda sees hoitud üleelamist jagada.

Olgu see näide sellest, miks tuleb ühiskonnas rääkida probleemidest, olgu selleks siis seksuaalne ahistamine, koduvägivald, alkoholism või midagi muud. Ning et kindlasti peaksid rääkima need, kes teavad isiklikest kogemustest, mida see probleem tähendab. Ainult nii õnnestub muidu abstraktseks jääda võiv mure inimlikustada, süüdlased vastutusele võtta, ohvreid igakülgselt aidata ja tulevasi juhtumeid ära hoida.

Ahistamine on alkoholismi või füüsilise vägivallaga võrreldav ka selle poolest, et paraku on selle ühiskonnast täielikult väljajuurimine ebarealistlik. Niisamuti jääb alatiseks eksisteerima ohvri süütunne ja püüd juhtunut iga hinna eest unustada, selmet politsei või mõne usaldusisiku poole pöörduda. Ent kogukondlikel normidel – seal hulgas sellel, kui palju millestki avalikult räägitakse – on suur roll selles, kui tulemuslikult parema ühiskonna poole liigutakse.

Seotud lood
20.01.2020 22.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto