Sisukord
Arvamus
Postimees
22.01.2020
Eesti GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Majandus EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (10) Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Välismaa Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Arvamus Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? (1) Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni (4) Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? (42) Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (5) Meie Eesti Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (4) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Kultuur Viipekeele proovikivi kunstihoones NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? Tartu VIDEO ⟩ Tartu võimuläbirääkimised algasid pehmete teemadega Keskerakonda ootab jätkulahing (3) Põltsamaa uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib?

2 min lugemist
Herman Kelomees. FOTO: Mihkel Maripuu

Ameerika Ühendriikidest tähtsamat liitlast Eestil ei ole, seetõttu on siinmail aeg teritada oma tähelepanu ning pöörata pilgud teravamalt USA presidendivalimiste poole. Permanentses kampaaniameeleolus olev Ameerika on elanud üle juba seitse demokraatide kandidaatide debatti, ent 3. veebruaril saab võistlus sisse järgmise käigu, sest toimuvad esimesed eelvalimised, traditsiooniliselt Iowa osariigis.

Olgu siin toodud hobikorras USA poliitikat jälgiva inimese kandidaatide pingerida, kus kriteeriumiks on sobivus Eestile. Võtmeküsimused hindamisel on NATO, Venemaa ja üldine välispoliitiline pädevus. Sõelal on Iowa küsitluste esinelik.

4. Bernie Sanders.

Bernie Sanders. FOTO: Charlie Neibergall/AP

Ta oli demokraatide pea viiekümnest senaatorist ainus, kes hääletas 2017. aastal Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise vastu. Sanders oli 2016. aastal üks kandidaatidest Donald Trumpi ja obskuurse rohelise Jill Steini kõrval, kelle hüvanguks tegid veebis mõjutustööd trollid, kelle tagant paistavad Venemaa kõrvad. Ta oli vastu Eesti ja teiste Balti riikide NATO liikmesusele, see fakt on toodud isegi tema kampaania kodulehel. Peamiseks põhjenduseks on tema sõnul asjaolu, et selliste riikide konflikt Venemaaga tähendaks USA kohustust osaleda kollektiivkaitses ehk rakendada NATO keskset eesmärki.

3. Elizabeth Warren.

Elizabeth Warren. FOTO: Rick Bowmer/AP

Sandersiga võrreldes ei ole ta välispoliitiliselt (kitsalt USA mõistes) äärmuses. Samas ei ole tema seisukohad kahe järgmise kandidaadiga võrreldes niivõrd selged. The Atlantic nimetab teda välispoliitiliseks enigmaks, kes ei ole Ameerika välispoliitika suhtes lauskriitiline, ent arvab siiski, et USA on maailmaasjades liialt aktiivne. Erinevalt järgmisest kandidaadist on ta kaheksa aastat tegutsenud üleriigilises poliitikas, mistõttu võiks temalt selle teema puhul suuremat konkreetsust oodata.

2. Pete Buttigieg.

Pette Buttigieg. FOTO: Ethan Miller/AFP

«Buttigiegi välispoliitikast võib saada tema edu võti,» on kirjutanud Washington Post. USA mõistes väikese (Tartu-suuruse) South Bendi linnapea Indiana osariigist on äratanud välis- ja julgeolekupoliitika ringkondade tähelepanu vaatamata sellele, et ta on ainus seni üleriigilise profiilita poliitik. Seisukohtade selgus on toonud talle mitusada toetusavaldust tunnustatud välispoliitikakogukonna inimestelt, sealhulgas mitmetelt Obama administratsioonis töötanutelt.

1. Joe Biden.

Joe Biden. FOTO: Shannon Stapleton/Reuters

Eesti vana tuttav juba päevilt, mil ta oli senaator oli. Erinevalt kõigist teistest kandidaatidest on ta Eestis käinud, kusjuures korduvalt. Asepresidendina on ta osalenud suures hulgas USA välispoliitikat ja läänemaailma laiemalt kujundanud otsustes ning tema puhul on kõige kindlamalt teada, et saaksime välispoliitika raames tagasi vana hea ettearvatava Ameerika.

Seotud lood
21.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto