/nginx/o/2020/01/21/12885389t1hdeab.jpg)
Ameerika Ühendriikidest tähtsamat liitlast Eestil ei ole, seetõttu on siinmail aeg teritada oma tähelepanu ning pöörata pilgud teravamalt USA presidendivalimiste poole. Permanentses kampaaniameeleolus olev Ameerika on elanud üle juba seitse demokraatide kandidaatide debatti, ent 3. veebruaril saab võistlus sisse järgmise käigu, sest toimuvad esimesed eelvalimised, traditsiooniliselt Iowa osariigis.
Olgu siin toodud hobikorras USA poliitikat jälgiva inimese kandidaatide pingerida, kus kriteeriumiks on sobivus Eestile. Võtmeküsimused hindamisel on NATO, Venemaa ja üldine välispoliitiline pädevus. Sõelal on Iowa küsitluste esinelik.
Ta oli demokraatide pea viiekümnest senaatorist ainus, kes hääletas 2017. aastal Venemaa-vastaste sanktsioonide pikendamise vastu. Sanders oli 2016. aastal üks kandidaatidest Donald Trumpi ja obskuurse rohelise Jill Steini kõrval, kelle hüvanguks tegid veebis mõjutustööd trollid, kelle tagant paistavad Venemaa kõrvad. Ta oli vastu Eesti ja teiste Balti riikide NATO liikmesusele, see fakt on toodud isegi tema kampaania kodulehel. Peamiseks põhjenduseks on tema sõnul asjaolu, et selliste riikide konflikt Venemaaga tähendaks USA kohustust osaleda kollektiivkaitses ehk rakendada NATO keskset eesmärki.
Sandersiga võrreldes ei ole ta välispoliitiliselt (kitsalt USA mõistes) äärmuses. Samas ei ole tema seisukohad kahe järgmise kandidaadiga võrreldes niivõrd selged. The Atlantic nimetab teda välispoliitiliseks enigmaks, kes ei ole Ameerika välispoliitika suhtes lauskriitiline, ent arvab siiski, et USA on maailmaasjades liialt aktiivne. Erinevalt järgmisest kandidaadist on ta kaheksa aastat tegutsenud üleriigilises poliitikas, mistõttu võiks temalt selle teema puhul suuremat konkreetsust oodata.
«Buttigiegi välispoliitikast võib saada tema edu võti,» on kirjutanud Washington Post. USA mõistes väikese (Tartu-suuruse) South Bendi linnapea Indiana osariigist on äratanud välis- ja julgeolekupoliitika ringkondade tähelepanu vaatamata sellele, et ta on ainus seni üleriigilise profiilita poliitik. Seisukohtade selgus on toonud talle mitusada toetusavaldust tunnustatud välispoliitikakogukonna inimestelt, sealhulgas mitmetelt Obama administratsioonis töötanutelt.
Eesti vana tuttav juba päevilt, mil ta oli senaator oli. Erinevalt kõigist teistest kandidaatidest on ta Eestis käinud, kusjuures korduvalt. Asepresidendina on ta osalenud suures hulgas USA välispoliitikat ja läänemaailma laiemalt kujundanud otsustes ning tema puhul on kõige kindlamalt teada, et saaksime välispoliitika raames tagasi vana hea ettearvatava Ameerika.
/nginx/o/2019/10/31/12701785t1h51b7.jpg){kind=small}
