Sisukord
Arvamus
Tänane leht
22.01.2020
Eesti GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Majandus EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (10) Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Välismaa Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Arvamus Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? (1) Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni (4) Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? (42) Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (5) Meie Eesti Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (4) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Kultuur Viipekeele proovikivi kunstihoones NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? Tartu VIDEO ⟩ Tartu võimuläbirääkimised algasid pehmete teemadega Keskerakonda ootab jätkulahing (3) Põltsamaa uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele?

3 min lugemist
Ingrid Rüütel.  FOTO: Mihkel Maripuu

Pärimuskultuuri uurimine Eestis pole kunagi olnud rahastajate lemmiklaps, kuid meil on juba Jakob Hurda aegadest rahva enese loodud ja rahvusvahelises ulatuses silmapaistvad kogud.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Neid on oluliselt täiendatud 1927. aastal asutatud Eesti Rahvaluule Arhiivis, aga ka pärast sõda nõukogude perioodil ja taasloodud iseseisvas Eestis, kasutades uusi lähenemisviise ja uut salvestustehnikat. Lisaks ulatuslikele heli- ja videosalvestiste arhiividele on loodud kaasaegsed elektroonilised andmebaasid ja suulise kultuuri kõrval uuritakse juba ka internetikultuuri.

Nõukogude perioodil Keele ja Kirjanduse Instituudi juures tulemuslikult tegutsenud rahvaluule ja rahvamuusika sektor koondati hiljem kirjandusmuuseumi juurde ja liideti rahvaluule arhiiviga. Eesti Kirjandusmuuseumist on kujunenud silmapaistev uurimiskeskus, mille baasil tegutses aastast 2001 rahvusvahelise ekspertgrupi hinnangute toel moodustatud üks Eesti humanitaaria tippkeskusi.

21.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto