Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele?

Ingrid Rüütel.  FOTO: Mihkel Maripuu

Pärimuskultuuri uurimine Eestis pole kunagi olnud rahastajate lemmiklaps, kuid meil on juba Jakob Hurda aegadest rahva enese loodud ja rahvusvahelises ulatuses silmapaistvad kogud.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Neid on oluliselt täiendatud 1927. aastal asutatud Eesti Rahvaluule Arhiivis, aga ka pärast sõda nõukogude perioodil ja taasloodud iseseisvas Eestis, kasutades uusi lähenemisviise ja uut salvestustehnikat. Lisaks ulatuslikele heli- ja videosalvestiste arhiividele on loodud kaasaegsed elektroonilised andmebaasid ja suulise kultuuri kõrval uuritakse juba ka internetikultuuri.

Nõukogude perioodil Keele ja Kirjanduse Instituudi juures tulemuslikult tegutsenud rahvaluule ja rahvamuusika sektor koondati hiljem kirjandusmuuseumi juurde ja liideti rahvaluule arhiiviga. Eesti Kirjandusmuuseumist on kujunenud silmapaistev uurimiskeskus, mille baasil tegutses aastast 2001 rahvusvahelise ekspertgrupi hinnangute toel moodustatud üks Eesti humanitaaria tippkeskusi.

21.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto