Sisukord
Arvamus
Tänane leht
22.01.2020
Eesti GALERII ⟩ Hämmeldunud taimed on õitsema hakanud Iraagist naasnud ohvitser: olime maastikul kaitstud (5) Postimehe aasta inimene Tanel Toom: Andresed, Pearud ja Krõõdad on peidus meis kõigis Majandus EKP uus juht plaanib suuri strateegilisi muudatusi (10) Soome kardab Eesti kaudu smugeldatud kanu ja mune (1) ANALÜÜS: Luige ja Linnamäe kurnava vastasseisu ootamatu pööre Välismaa Hiina saatis Interpoli eksjuhi pikaks ajaks vangi Hispaanias ohvreid nõudnud torm liikus Prantsusmaale Uue viiruse kandjaid on vähemalt viies riigis Globaalse eliidi kokteilipidu sai 50 Soomet ähvardab uus suur streigilaine Arvamus Juhtkiri: EV 100 parim kingitus Herman Kelomees: milline USA demokraat meile sobib? (1) Taavi Madiberk: Eesti suurim ärivõimalus pärast internetirevolutsiooni (4) Ingrid Rüütel: lõpp pärimuse uurimisele? (42) Erkki Bahovski: USA keerab vinti juurde (5) Meie Eesti Silvia Kaugia: vägivallal on õige mitu nägu (4) Aimar Altosaar: ükski alandamine ei too kodurahu lähemale Kätlin Konstabel: õigustused pole lahendus, vaid umbtee (2) Kultuur Viipekeele proovikivi kunstihoones NO99 kadumine kasvatas erateatrite rahakotti Sport Kas pidev muudatuste karussell Eesti korvpallis on paratamatu? Tartu VIDEO ⟩ Tartu võimuläbirääkimised algasid pehmete teemadega Keskerakonda ootab jätkulahing (3) Põltsamaa uhke kosmopargi ehituseks määratud aeg hakkab otsa lõppema Tüdruk läks teatrist koju armi ja veriste käenukkidega (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: EV 100 parim kingitus

2 min lugemist
Tanel Toom.  FOTO: Tairo Lutter

«Pean valmis olema ka selleks, et inimesed tulevad rehade ja hangudega hoovi ja ütlevad: «Ei, see ei ole meie «Tõde ja õigus»!» ütles stsenarist ja režissöör Tanel Toom vahetult enne filmi linastumist Postimehele antud intervjuus. Tänaseks teavad kõik, et Toomi kartused olid asjata. Julgus minna Tammsaare kallale tasus end ära.

Postimees kuulutas Tanel Toomi eile oma aasta inimeseks. Loomulikult on iga film terve meeskonna – näitlejate, kunstniku, operaatori, stsenaristi ja režissööri – ühislooming, kuid ilmselt võib nõustuda sellegagi, et «Tõde ja õigus» on just Toomi nägu.

Anton Hansen Tammsaare «Tõde ja õigus» on eesti kirjandusklassikana ajanud oma juured väga sügavale. Sellepärast on arusaadav, et pea igaühel oli oma nägemus, milline peaks «Tõe ja õiguse» film tegelikult välja nägema. Paljude nägemus oli vast hoopis selline, et Eesti mõjukaim kirjandusteos ei ole üldse filmimaterjal.

Tanel Toom pani nii mõnegi kulmu kergitama, kui ta oma ideed esimest korda tutvustas. Kombinatsioon 19. sajandi Eesti taluelust, varasema täispika filmi tegemise kogemuseta noorest režissöörist ning kahest tunnist ja neljakümne viiest minutist võib esmapilgul mõjuda katastroofiretseptina. Seda tähelepanuväärsem on see, millise ühtse poolehoiuga nii kriitikud kui ka tavalised kinokülastajad «Tõe ja õiguse» vastu võtsid.

Film, mida oodati suure eelarvamuse ja meeleärevusega, on praeguseks puudutanud sadade tuhandete vaatajate südant. Kokku vaatas «Tõde ja õigust» Eestimaa kinodes 270 000 inimest ja veel 211 000 vaatas teleesilinastust 1. jaanuaril. Digilaenutust on filmi vaatamiseks kasutanud 18 000 inimest. See teeb «Tõest ja õigusest» taasiseseisvumisaja vaadatuima filmi Eesti kinodes.

Oluline osa selle õnnestumisel on kahtlemata ka Eesti Vabariik 100 filmiprogrammil. «Tõe ja õiguse» eelarve oli 2,43 miljonit eurot, see on Eesti filmimaailmas suur summa. Tavapärase filmitoetusega oleks vaevalt keegi «Tõe ja õiguse» ekraniseerimise üldse ettegi võtnud. Või kui oleks, poleks saanud lubada sellist suurejoonelisust. Ehk siis «Tõde ja õigust» võib pidada EV 100 üheks parimaks kingituseks.

EV100 filmiprogrammist väärivad esiletootmist muidugi ka näiteks «Seltsimees laps» või «Võta ja jäta». Paneme siia juurde «Tõe ja õiguse» vaatajateni toonud Allfilmi «Mandariinid» ja «Vehkleja» ning näeme, kuidas vaid seitsme aastaga on Eesti filmi maine nii kodupubliku seas kui ka välismaal teinud suure hüppe ülespoole, või nagu ütleb Postimehe filmiajakirjanik Hendrik Alla: «Enam pole irvhammastel põhjust teha neid mõni aeg tagasi piinlikult populaarseid etteheiteid Eesti filmi kohta, ehkki mõned põhielemendid, näiteks raagus puu ja surnud koer, on täiesti olemas.»

Võib-olla pidigi olema selle filmi režissöör nii noor, sest ülesandega hakkama saamine eeskujulikul viisil eeldas loomingulist hulljulgust. Eesti suurimaks juubeliks sai rahvas kingituse, mis jääb ekraanidele mängima ilmselt meie kõigi ülejäänud eluks ja kauemakski.

Seotud lood
21.01.2020 23.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto