Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (2) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (3) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (10) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (5) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: EV 100 parim kingitus

2 min lugemist
Tanel Toom.  FOTO: Tairo Lutter

«Pean valmis olema ka selleks, et inimesed tulevad rehade ja hangudega hoovi ja ütlevad: «Ei, see ei ole meie «Tõde ja õigus»!» ütles stsenarist ja režissöör Tanel Toom vahetult enne filmi linastumist Postimehele antud intervjuus. Tänaseks teavad kõik, et Toomi kartused olid asjata. Julgus minna Tammsaare kallale tasus end ära.

Postimees kuulutas Tanel Toomi eile oma aasta inimeseks. Loomulikult on iga film terve meeskonna – näitlejate, kunstniku, operaatori, stsenaristi ja režissööri – ühislooming, kuid ilmselt võib nõustuda sellegagi, et «Tõde ja õigus» on just Toomi nägu.

Anton Hansen Tammsaare «Tõde ja õigus» on eesti kirjandusklassikana ajanud oma juured väga sügavale. Sellepärast on arusaadav, et pea igaühel oli oma nägemus, milline peaks «Tõe ja õiguse» film tegelikult välja nägema. Paljude nägemus oli vast hoopis selline, et Eesti mõjukaim kirjandusteos ei ole üldse filmimaterjal.

Tanel Toom pani nii mõnegi kulmu kergitama, kui ta oma ideed esimest korda tutvustas. Kombinatsioon 19. sajandi Eesti taluelust, varasema täispika filmi tegemise kogemuseta noorest režissöörist ning kahest tunnist ja neljakümne viiest minutist võib esmapilgul mõjuda katastroofiretseptina. Seda tähelepanuväärsem on see, millise ühtse poolehoiuga nii kriitikud kui ka tavalised kinokülastajad «Tõe ja õiguse» vastu võtsid.

Film, mida oodati suure eelarvamuse ja meeleärevusega, on praeguseks puudutanud sadade tuhandete vaatajate südant. Kokku vaatas «Tõde ja õigust» Eestimaa kinodes 270 000 inimest ja veel 211 000 vaatas teleesilinastust 1. jaanuaril. Digilaenutust on filmi vaatamiseks kasutanud 18 000 inimest. See teeb «Tõest ja õigusest» taasiseseisvumisaja vaadatuima filmi Eesti kinodes.

Oluline osa selle õnnestumisel on kahtlemata ka Eesti Vabariik 100 filmiprogrammil. «Tõe ja õiguse» eelarve oli 2,43 miljonit eurot, see on Eesti filmimaailmas suur summa. Tavapärase filmitoetusega oleks vaevalt keegi «Tõe ja õiguse» ekraniseerimise üldse ettegi võtnud. Või kui oleks, poleks saanud lubada sellist suurejoonelisust. Ehk siis «Tõde ja õigust» võib pidada EV 100 üheks parimaks kingituseks.

EV100 filmiprogrammist väärivad esiletootmist muidugi ka näiteks «Seltsimees laps» või «Võta ja jäta». Paneme siia juurde «Tõe ja õiguse» vaatajateni toonud Allfilmi «Mandariinid» ja «Vehkleja» ning näeme, kuidas vaid seitsme aastaga on Eesti filmi maine nii kodupubliku seas kui ka välismaal teinud suure hüppe ülespoole, või nagu ütleb Postimehe filmiajakirjanik Hendrik Alla: «Enam pole irvhammastel põhjust teha neid mõni aeg tagasi piinlikult populaarseid etteheiteid Eesti filmi kohta, ehkki mõned põhielemendid, näiteks raagus puu ja surnud koer, on täiesti olemas.»

Võib-olla pidigi olema selle filmi režissöör nii noor, sest ülesandega hakkama saamine eeskujulikul viisil eeldas loomingulist hulljulgust. Eesti suurimaks juubeliks sai rahvas kingituse, mis jääb ekraanidele mängima ilmselt meie kõigi ülejäänud eluks ja kauemakski.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto