Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
23.01.2020
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9) Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) Välismaa Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Arvamus Juhtkiri: miks me mäletame? (22) Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? (5) Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik (5) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (13) Meie Eesti Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Las naised sünnitavad, aga kus? Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Kultuur Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga Kultuuri kiirpilk Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Maheteater ise tehtud keelest Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Maa Elu Nädala mõte: meid petetakse! Luunja kurgi hind langes märgatavalt Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Skandaalid kukutavad kalahinda Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Tartu Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tihedas konkurentsis on mullusest meesaagist keeruline lahti saada

5 min lugemist
  • Pooled mesinikud tegutsevad „mustalt”.
  • Soe talv ei ole mesilaste talvitumiseks soodne.
  • Tänavune mesilaspere toetuse suurus pole teda.
Ehkki ostajad uurivad tihti esimesena, milline mesi kõige kasulikum on, soovitab Maarika Puusepp lähtuda hoopis sellest, milline mesi maitseb - pole mõtet osta mett, mis kapinurgale seisma jääb. FOTO: Urmas Luik FOTO: Urmas Luik

Mullune hea meesaak, tuhanded mesinikud ja odava importmee sissevool on tekitanud olukorra, kus pakkumisel on palju kohalikku mett, millele mesinikul üha keerulisem ostjat leida.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui palju Eestis mesilaste pidajaid on, ei tea täpselt keegi. Kuigi isegi hobimesinikel on kohustus oma mesilaspered PRIAs kirja panna, jätavad vähemalt pooled selle tegemata.

Läinud aasta novembri seisuga oli PRIA registris 2125 mesinikku, kelle 4031 mesilas oli kokku 41 712 mesilasperet. Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et tegelikult peaks Eestis praegu mesinikke olema üle viie tuhande ja mesilasperesid vähemalt 60 000.

Miks mesinikud teatamiskohustust ei täida? Ühest küljest peljatakse kaasneda võivat bürokraatiat, aga palju on nende seas ka eakaid inimesi, kel pole arvutit ega oskust oma andmeid registreerida.

Ehkki paljud mesinikud on juba kõrges eas, pole karta, et mesinike koguarv kukkumas oleks, sest ala muutub järjest popimaks ja iga aastaga tuleb alustajaid juurde.

Eesti Meetootjate Ühenduse juhatuse liige Maarika Puusepp, kes peab koos abikaasaga Pärnumaal Uulus 150 perega mesilat, ütles, et see on väga teretulnud, et paljud tahavad mesilasi pidama hakata. Ent nende jaoks, kelle sissetulek sõltubki mesindusest, pole uute tulijate tulek just hea uudis.

Nimelt on üsna rohkesti väiksemaid tegijaid, kes ainult „oma tarbeks” mesilasi peavad ning siis sõpradele ja külarahvale mett müüvad, samas oma müügitegevust kuskil ei registreeri ega makse ei maksa.

„See pole aus nende tootjate suhtes, kes reegleid järgivad, on PRIAs arvel, kõiki VTA nõudeid täidavad ja riigimakse maksavad,” edastas Puusepp mesinike mure. „Ei ole vahet, kas müüd kilo või sada kilo mett, mesi peab ikka kvaliteetne ja kontrollitud olema.”

Mõni mesinik on põhjendanud andmete jagamata jätmist sellega, et kardab vargust – kui mesiniku andmed üleval, oskavad vargad otsima tulla.

22.01.2020 24.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto