Sisukord
Maa Elu
Postimees
23.01.2020
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9) Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) Välismaa Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Arvamus Juhtkiri: miks me mäletame? (22) Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? (5) Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik (5) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (13) Meie Eesti Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Las naised sünnitavad, aga kus? Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Kultuur Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga Kultuuri kiirpilk Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Maheteater ise tehtud keelest Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Maa Elu Nädala mõte: meid petetakse! Luunja kurgi hind langes märgatavalt Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Skandaalid kukutavad kalahinda Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Tartu Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Skandaalid kukutavad kalahinda

5 min lugemist
Eesti kalakasvataja hinnangul on kasvanduste kalatoodangu maht Norras saavutanud üsna võimaluste lae. FOTO: Shutterstock

Sügisene listeeriaskandaal Eestis mõjutas tugevalt kohalikke kalakasvatajaid, kes olid sunnitud kalahinda langetama, et toime tulla tarbijate ehmatusega – teenimatult jäi löögi alla kõikide kalatoodete maine, kuigi eesti kohalikul värskel kasvatusekalal puudub igasugune seos ohtliku bakteriga.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kalahinna kujunemine Eestis, aga ka suurtes Norra ja Taani kalakasvatustes on paljutahuline teema, mis hõlmab turuloogikat ja riigiti erinevaid kalakasvatustraditsioone, mis kala omahinna kujunemisel rolli mängivad.

Kalatalu Härjanurmes müügijuht Martin Liiv rääkis, et igal aastal on kala hinna kujunemine ennustamatu ja unikaalne. Teada on sesoonsusest tulenevad perioodid, kus tarbimine on suurem või väiksem. Teada pole, mida teeb ilmastik, mis toimub lokaalses ja maailma poliitikas või majanduses ega isegi seda, millise kuvandi loob meedia tarbijatele.

Martin Liiv tõi näiteks 2019. aasta, mil Eestis oli teist hooaega järjest ebasoodsam suvi kui muidu. Kui Eesti kliima, eelkõige sademete vähesuse tõttu, loodusvetel baseeruvaid kasvandusi ei soosinud, siis Norras oli asi vastupidi, sest kuumad ilmad ookeani liiga üles kütta ei suuda. Ebatavaliselt varajane ja soe kevad andis Norra kasvanduste biomassi kasvule hea stardikiirenduse. 2019. aasta 50. nädalaks oli Norra eksportinud 1,235 miljonit tonni lõhet ehk seitse protsenti rohkem kui eelneva aasta sama aja jooksul.

Ostja dikteerib

Kuna punase kala (lõhe ja forelli) hinnad kõiguvad ka Eestis sõltuvalt börsi hinnast, siis tähendab nii suur kasv teravat hinnasurvet, kus turgu dikteerivad ostjad. Euroopas osteti sügavkülmad puhverdamise eesmärgil kala täis, et seda hindade tõustes realiseerida. 2019. aasta varasügisel oli turg küllastunud ja see väljendus ka lõhe hinnas, mis oli viimaste aastate odavaim. Ka osa Norra tootjaid olid sunnitud müüma alla omahinna.

„Oktoobri teisest poolest hakkas lõhekilo hind taastuma, tõustes pärast kolmeteist nädalat esmakordselt enim kaubeldud suurusklassidel üle 5 euro (hind tehaseväravas Norras) ja on seni liikunud tõusu suunas. Praegu on kallimat hinda (umbes 6 eurot kg) jätkuvalt toetamas tormised ilmad ja lumi Norras, mis raskendab kalapüüdmist ja logistikat,” kirjeldas Martin Liiv punase kala hinna kujunemist Euroopa turul.

Kuid punase kala hind Norras ei ole hind Eestis. Enne tarbijani jõudmist lisanduvad logistikakulu, vahendajate juurdehindlus, jaekaubanduse juurdehindlus ja käibemaks.

22.01.2020 24.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto