Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
23.01.2020
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9) Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) Välismaa Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Arvamus Juhtkiri: miks me mäletame? (22) Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? (5) Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik (5) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (13) Meie Eesti Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Las naised sünnitavad, aga kus? Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Kultuur Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga Kultuuri kiirpilk Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Maheteater ise tehtud keelest Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Maa Elu Nädala mõte: meid petetakse! Luunja kurgi hind langes märgatavalt Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Skandaalid kukutavad kalahinda Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Tartu Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond

2 min lugemist
Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Tihti sajab vihma, ilm on tuuline, võib tormiseid iile olla.  FOTO: Elmo Riig

Möödus 80 aastat Eesti külmarekordist: 17.01.1940 mõõdeti Jõgeval –43,5 °C. Peaaegu sama külm oli ka 3.01.1941 Võrus: –43,4 °C. Lähemast minevikust väärib märkimist 30.12.1978 Narvas mõõdetud –42,6 °C ja 11.01.2003 Jõgeva –36,7 °C. Need rekordid on sündinud nii kõrgrõhk- kui ka madalrõhkkondade koostöös, nt viimati mainitu (sukelduja vs. antitsüklonaalne areng).

Õhutemperatuur on sel talvel püsinud rekordiliselt kõrge: kuigi kuu soojarekordeid pole veel tulnud, on mitu päevarekordit. Kõrgrõhkkondade mõjul on õhutemperatuur lühiajaliselt langenud isegi miinuspoolele. Uurimegi nüüd lähemalt, mis imeline nähtus see on – kõrgrõhkkond ehk antitsüklon.

Nii nagu tsüklonid on ka antitsüklonid (lähedane mõiste on kõrgrõhkkond, praktikas kasutatakse neid sõnu läbisegi) keskmistel laiuskraadidel väga olulised ilma­kujundajad, kuigi neid on märksa vähem.

Antitsüklon on kolmemõõtmeline suhteliselt suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige kõrgem. Ilmakaardil on antitsüklon piiratud vähemalt ühe isobaari (samarõhujoone) või isohüpsiga: samakõrgusjoonega, mis näitab, kui kõrgel asub mingi kindel isobaar- ehk rõhupind. Antitsükloni väljasopistunud osa nimetatakse harjaks ehk kõrgrõhuharjaks.

Antitsüklonid on tavaliselt suuremad kui tsüklonid, mistõttu nende läbimõõt on isegi kuni tuhandeid kilomeetreid ja liikumine aeglasem. Seetõttu paiknevad neis ka isobaarid hõredamalt ja nii on tuul nõrgem. Antitsükloni keskosas, aga ka harja teljel, kus õhurõhugradient on kõige väiksem, võib valitseda tuulevaikus. Nõrk tuul ei pruugi siiski alati olla: vahel satub antitsükloni või selle osaga (harjaga) vastasseisu tsüklon või selle lohk ja siis võib antitsükloniga olla ka tuuline, harva isegi tormine ilm (nt nn kagutorm).

Antitsüklonid tekivad tavaliselt siis, kui tropopausi lähedalt, s.o 10–12 km kõrguselt hakkab õhk ulatuslikul alal laskuma. See on tugevaim antitsükloni keskosas, kus maalähedane rõhk on kõige kõrgem. Niisuguse õhu liikumisega on seotud laskumisinversioon, mis muudab õhu kuivemaks (suhteline niiskus väheneb) ja takistab pilvede teket. Erandiks on nn piirkihi pilved (peamiselt kiht- ja kihtrünkpilved, suvel ka madalad rünkpilved), mis on seotud aluspinnaga, st maalähedase õhukihi ja selles toimuvate protsessidega, olles antitsüklonites sagedased. Kuna sügisel ja talvel on keskmistel ja suurtel laiustel jahtumine ülekaalus, siis tekivad antitsüklonites sageli udud ja ilm on sombune – meenutagem kasvõi viimast üliudu paari nädala eest. Ainult väga kuiva, tavaliselt kärekülma õhumassiga on selge ilm tagatud. Inversioonist vast järgmises ilmajutus pikemalt.

Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Tihti sajab vihma, ilm on tuuline, võib tormiseid iile olla. Äärmiselt ebatõenäoline, et tuleb talvist ilma. Kui, siis on see üheks päevaks kõrgrõhuharja mõjul või mõne tsükloni tagalas. Ilmastik järgib 2007/08 talve, kuigi siis oli lund vist ikka rohkem näha. Elame, näeme, kas tuleb aegade kõige soojem talv.

Seotud lood
22.01.2020 24.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto