Sisukord
Maa Elu
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (20) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (53) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (32) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond

2 min lugemist
Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Tihti sajab vihma, ilm on tuuline, võib tormiseid iile olla.  FOTO: Elmo Riig

Möödus 80 aastat Eesti külmarekordist: 17.01.1940 mõõdeti Jõgeval –43,5 °C. Peaaegu sama külm oli ka 3.01.1941 Võrus: –43,4 °C. Lähemast minevikust väärib märkimist 30.12.1978 Narvas mõõdetud –42,6 °C ja 11.01.2003 Jõgeva –36,7 °C. Need rekordid on sündinud nii kõrgrõhk- kui ka madalrõhkkondade koostöös, nt viimati mainitu (sukelduja vs. antitsüklonaalne areng).

Õhutemperatuur on sel talvel püsinud rekordiliselt kõrge: kuigi kuu soojarekordeid pole veel tulnud, on mitu päevarekordit. Kõrgrõhkkondade mõjul on õhutemperatuur lühiajaliselt langenud isegi miinuspoolele. Uurimegi nüüd lähemalt, mis imeline nähtus see on – kõrgrõhkkond ehk antitsüklon.

Nii nagu tsüklonid on ka antitsüklonid (lähedane mõiste on kõrgrõhkkond, praktikas kasutatakse neid sõnu läbisegi) keskmistel laiuskraadidel väga olulised ilma­kujundajad, kuigi neid on märksa vähem.

Antitsüklon on kolmemõõtmeline suhteliselt suletud tsirkulatsiooniga õhukeeris, milles õhk liigub põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Selle keskosas on õhurõhk tüüpiliselt kõige kõrgem. Ilmakaardil on antitsüklon piiratud vähemalt ühe isobaari (samarõhujoone) või isohüpsiga: samakõrgusjoonega, mis näitab, kui kõrgel asub mingi kindel isobaar- ehk rõhupind. Antitsükloni väljasopistunud osa nimetatakse harjaks ehk kõrgrõhuharjaks.

Antitsüklonid on tavaliselt suuremad kui tsüklonid, mistõttu nende läbimõõt on isegi kuni tuhandeid kilomeetreid ja liikumine aeglasem. Seetõttu paiknevad neis ka isobaarid hõredamalt ja nii on tuul nõrgem. Antitsükloni keskosas, aga ka harja teljel, kus õhurõhugradient on kõige väiksem, võib valitseda tuulevaikus. Nõrk tuul ei pruugi siiski alati olla: vahel satub antitsükloni või selle osaga (harjaga) vastasseisu tsüklon või selle lohk ja siis võib antitsükloniga olla ka tuuline, harva isegi tormine ilm (nt nn kagutorm).

Antitsüklonid tekivad tavaliselt siis, kui tropopausi lähedalt, s.o 10–12 km kõrguselt hakkab õhk ulatuslikul alal laskuma. See on tugevaim antitsükloni keskosas, kus maalähedane rõhk on kõige kõrgem. Niisuguse õhu liikumisega on seotud laskumisinversioon, mis muudab õhu kuivemaks (suhteline niiskus väheneb) ja takistab pilvede teket. Erandiks on nn piirkihi pilved (peamiselt kiht- ja kihtrünkpilved, suvel ka madalad rünkpilved), mis on seotud aluspinnaga, st maalähedase õhukihi ja selles toimuvate protsessidega, olles antitsüklonites sagedased. Kuna sügisel ja talvel on keskmistel ja suurtel laiustel jahtumine ülekaalus, siis tekivad antitsüklonites sageli udud ja ilm on sombune – meenutagem kasvõi viimast üliudu paari nädala eest. Ainult väga kuiva, tavaliselt kärekülma õhumassiga on selge ilm tagatud. Inversioonist vast järgmises ilmajutus pikemalt.

Ebatavaliselt soe ilm jätkub. Tihti sajab vihma, ilm on tuuline, võib tormiseid iile olla. Äärmiselt ebatõenäoline, et tuleb talvist ilma. Kui, siis on see üheks päevaks kõrgrõhuharja mõjul või mõne tsükloni tagalas. Ilmastik järgib 2007/08 talve, kuigi siis oli lund vist ikka rohkem näha. Elame, näeme, kas tuleb aegade kõige soojem talv.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto