Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
23.01.2020
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9) Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) Välismaa Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Arvamus Juhtkiri: miks me mäletame? (22) Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? (5) Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik (5) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (13) Meie Eesti Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Las naised sünnitavad, aga kus? Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Kultuur Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga Kultuuri kiirpilk Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Maheteater ise tehtud keelest Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Maa Elu Nädala mõte: meid petetakse! Luunja kurgi hind langes märgatavalt Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Skandaalid kukutavad kalahinda Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Tartu Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sünnituskodu toob abi lähemale

2 min lugemist
Haiglas sünnitamine võiks olla mõeldud eelkõige riskirasedatele. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Mitmel pool maailmas, nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas, on lisaks haigla sünnitusosakonnale kasutusel ka teisi sünnitusabi osutamise viise: näiteks sünnituskodu ja haigla iseseisev ämmaemandusabi sünnitusosakond. Peale kulutõhususe on tõendatud ka mõlema turvalisus ning head tulemused nii emade kui ka vastsündinute tervisenäitajates, kirjutavad ämmaemand ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Annely Kärema ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli dotsent Kadi Lubi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Läinud aasta novembris jõudis avalikkuse ette uudis, et Põlva haigla nõukogu otsustas sünnitusosakonna töö jätkamiseks lisaraha küsimast loobuda, mistõttu tänavu enam Põlvas sünnitada ei saa. Oma otsust põhjendas juhtkond arstide puuduse, sündide arvu vähesuse ning sünnitusabi kulukusega.

Sünnitusabis on lisaks rahale ja arstiabile tarvis mõelda ka inimeste valikuvabadusele, terviklikule lähenemisele, perekesksusele, kodulähedusele ja võrdsetel alustel abi kättesaadavusele. Muudatusi kavandades tuleks asjaolusid vaadata ka läbi sotsiaalse prisma, mitte vaid majanduslikult. Ka uues rahvastiku tervise arengukavas peetakse tähtsaks koostööd, kogukondade kaasamist, ebavõrdsuse vähendamist, innovaatilist lähenemist ning inimkeskset tervishoidu.

Eestis saab sünnitusabi osutada kaht moodi: naise kodus koos ämmaemandaga või haiglas, kus on ööpäev ringi olemas günekoloogid, anestesioloogid ja lastearstid.

22.01.2020 24.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto