Sisukord
Arvamus
Postimees
23.01.2020
Eesti Apteegireformi arutelud on vajunud talveunne Esimene naine Kuul? Eesti juurtega Nicole Aunapu Mann teeb kosmoseajalugu (9) Majandus Tundmatu 100 miljoni firma, mis teeb prügist aarde (4) Välismaa Koroonaviirus levis Hiinast välismaale Auschwitzi vabastamisest möödub 75 aastat (16) Piirikaos lõhkus migrandikaravani ja eraldas lapsed vanematest (14) Arvamus Juhtkiri: miks me mäletame? (22) Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub? (5) Vladimir Juškin: Putini mitmesammuline käik (5) Maarja Vaino: mis meist saab, Gabriel? (13) Meie Eesti Ämmaemandad astuvad arstide varjust välja Las naised sünnitavad, aga kus? Sünnituskodu toob abi lähemale (1) Kultuur Bänd, kes mänginud duetti tehisintellektiga Kultuuri kiirpilk Nädala plaat. Aeg luubis, gaas põhjas Maheteater ise tehtud keelest Sport Anett Kontaveit tegi kiire ja korraliku töö Margus Martini kolumn: võrkpall vajab Belkat ja Strelkat Maa Elu Nädala mõte: meid petetakse! Luunja kurgi hind langes märgatavalt Kodumaist head köögivilja peaks tänavu jaguma Skandaalid kukutavad kalahinda Arvamus: lühinägelikud otsused teevad tuska Lepiku talu eksperiment tõestab kanamunade kuudepikkust säilivust 10 nõuannet, kuidas vältida piiritüli Ilmajutt: antitsüklon ehk kõrgrõhkkond Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Kevad südatalvises aias paneb aiaomaniku muretsema (1) Lumeta talv talvsespordi Mekas asuvaid turismitalusid liigselt ei muserda Tartu Kahe haigla vanad hooned jäävad tühjaks Uute kopsudega naine ja arstid murdsid elundidoonorluse müüte (1) Põltsamaa vald tahab suured ja väiksed ühte patta panna Vanalinna päevinäinud häärberi seinad peidavad eri ajastute moodi Maakool metsade keskel annab võimaluse ka neile lastele, kellega suured linnakoolid hätta jäävad (1) Fotod: kevadine ilm pani botaanikaaias õitsema nii sinililled kui lumeroosid, priimulast rääkimata Linnamuuseumis kohtab kolme haruldust TIPP 100 ⟩ Nemad on Tartu ja Tartumaa kõige mõjukamad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl-Eduard Salumäe: kes ja kus karjub?

2 min lugemist
23. jaanuari karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Ma pole kohanud inimest, kellel on mure riigiga, kes karjuvat talle kõrva, et ta kinnitaks autoga sõitma minnes turvavöö ega sõidaks lubatud kiiremini. Ega ka inimest, kes peab kohatuks ja alandavaks, et eestlastele tuletatakse enne igat jaanipäeva meelde, kui ohtlik on purjuspäi ujuma minek.

Ma pole näinud, et keegi oleks pidanud vajalikuks välja arvutada, kui mitu suitsuandurit saanuks riik osta ja probleemsetele leibkondadele tasuta laiali jagada summa eest, mis kulus sellesama anduri vajalikkust ja kohustuslikkust rõhutavale kampaaniale. Või kuulnud väidet, et kui koduvägivallast liiga palju rääkida, siis võib mõni tubli pereisa selle peale vihastada ning oma naist või last lüüa. (Ja parem ongi, et ei ole kuulnud.)

Eelneva pärast jääb kära sotsiaalministeeriumi kampaania «Kõik on erinevad, kuid sama palju inimesed» ümber mulle arusaamatuks. Parandage mind, kui eksin, aga minu arusaamist mööda ongi kriitikute kaks põhiväidet, et avaliku raha eest korrutatakse endastmõistetavat sõnumit ning et see võib anda risti vastupidise tulemuse.

Ma olen iseenesest põhimõtteliselt nõus ajaloolase Lauri Vahtre rahvusringhäälingus sõnastatud mõttega, et kui mingit sõnumit üle mõistuse jõuliselt edasi anda, siis muutub see algul tüütuks ja seejärel vastumeelseks. Mõelgem siinkohal kas või oktoobris algavatele meeldetuletustele, et jõulud lähenevad.

Ministeeriumi hoogtöö pälvinuks palju vähem tähelepanu, kui seda poleks tembeldatud ühiskonda kahjustavaks ja arutuks rahva raha raiskamiseks.

«Igaühe elu muutub, kui talle kõrva karjuda,» kirjutas Vahtre. Jah, muutub tõesti. Ainult et... Kes ja kus praegusel juhul karjub?

Ministeeriumi hoogtöö pälvinuks palju vähem tähelepanu, kui seda poleks tembeldatud ühiskonda kahjustavaks ja arutuks rahva raha raiskamiseks. Ning see pole mitte arvamus, vaid tõsiasi.

Lokulöömine kuni sinnamaani välja, et siduda sotsiaalministeeriumi ettevõtmine koalitsiooni võimaliku lagunemise või valitsuskabineti koosseisu muutmise vajadusega, on mõne poliitilise jõu tegevuse tulemus. Kirutud kampaaniat – ja ühtlasi selle sõnumit – võimendati selleks, et noppida populistlikul moel poliitiline punkt. Kusjuures kõrvalt vaadates võib kommenteerida, et see käis väga lihtsalt ja andis hea tulemuse. Jälle.

Seotud lood
22.01.2020 24.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto