R, 9.12.2022

Kaarel Relve: ehitiste võimalikkusest hoiualadel

Kaarel Relve
, Keskkonnaõiguse Keskuse jurist
Kaarel Relve: ehitiste võimalikkusest hoiualadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tunamullu suvel ehitasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilased koos välismaiste kolleegidega Tõramaa jõe luhale puidust soohotelli. Kuna sellel oli kõrgust üle kuue meetri, tuli meistritel ilmselt taotleda ehitusluba.
Tunamullu suvel ehitasid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilased koos välismaiste kolleegidega Tõramaa jõe luhale puidust soohotelli. Kuna sellel oli kõrgust üle kuue meetri, tuli meistritel ilmselt taotleda ehitusluba. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
  • Ehitusseadustik ja looduskaitseseadus ei käi ehitiste määratlemisel ühte jalga.
  • Kaitsealad ja hoiualad on looduskaitseseaduses erinevad mõisted.
  • Ehitamine kaitseala- ja hoiualadel ei tohi ohustada nende loodusväärtusi.

Kas sauna või grillimaja võib rahuliku südamega oma õuele püsti panna? Kui ehitusseadustikku uurida, siis justkui võib: väikeste ehitiste jaoks ei ole vaja ehitusprojekti, -teatist ja -luba. Samas võib ehitamiskeeld või kohustus ehitamiseks luba küsida tuleneda ka muudest õigusaktidest, nagu näiteks looduskaitseseadusest (LKS). Looduskaitset reguleerivates õigusaktides orienteerumine ja nende kokku sobitamine ehitusseadustikuga ei pruugi olla lihtne.

Kas tavaline puuriit on ehitis?

Ehitusseadustik kohustab taotlema ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks ja lammutamiseks juhul, kui ehitise pindala on suurem kui 60 ruutmeetrit või kõrgus üle viie meetri. Ümberehitamiseks ja väiksemate ehitiste puhul võib olla vajalik ehitusprojekti koostamine ja omavalitsuse ehitamisest teavitamine (ehitusteatise esitamine). Ehitusluba, -teatist ega -projekti pole vaja, kui ehitise pindala on kuni 20 meetrit ja kõrgus kuni viis meetrit.

Seega sõltuvad loa, teatise ja projekti nõuded ehitise suurusest, otstarbest ning sellest, milles ehitamine täpsemalt seisneb, näiteks kas tegemist on uue hoone püstitamisega või ehitatakse olemasolevat ümber. Üldjuhul on ehitusluba vajalik üle 60-ruutmeetriste ja ehitusteatis 20–59-ruutmeetriste ehitiste puhul, ent enne tegutsemist tasub täpsustada erisused ehitusseadustiku esimesest lisast.

LKS ei käi ehitusseadustikuga ühte jalga: looduskaitselised piirangud ei ole enamasti seotud ehitise suurusega. Tüüpiliselt keelavad looduskaitselised õigusaktid ehitiste püstitamise või kohustavad selleks küsima nõusolekut keskkonnaametilt sõltumata ehitise suurusest. Nende kohustuste täitmata jätmine võib kaasa tuua trahvi, ehitise likvideerimise ja keskkonnakahju nõude.

Et ehitise mõiste seaduses on laialivalguv, tasub looduskaitsealusel maal kahtluse korral nõu küsida keskkonnaametilt.

Seega on oluline teada, mis on ehitis. Paraku on ehitise mõiste seaduses kõike muud kui lihtsalt arusaadav. Ehitusseadustiku järgi on ehitise definitsioon väga lai ning mõeldud hõlmama ka selliseid asju, mis pole tavatähenduses ehitised. Avarad definitsioonid on üldiselt aga ebamäärased ning erandiks pole ka ehitise mõiste.

Ehitusseadustik ütleb, et ehitised on asjad ehk kehalised esemed. Lisaks ütleb seadus, et ehitis peab olema inimtegevuse tulemusel loodud, aluspinnaga ühendatud või sellele toetuv ning eristatav muudest asjadest lähtuvalt kasutamise otstarbest, eesmärgist, viisist või kestvusest. See definitsioon iseseisvalt on peaaegu kasutu. Sellele vastab suur hulk asju, mis ilmselgelt ei peaks olema ehitised, näiteks maas lebav Postimehe number.

Kuigi ilmsed absurdsused saab mõiste alt välistada, jääb paljude asjade puhul siiski kahtlus hinge. Et ehitise mõiste seaduses on laialivalguv, tasub looduskaitsealusel maal kahtluse korral nõu küsida keskkonnaametilt. Keskkonnaametilt ei tasu siiski pärida, kas puuriit on ehitis, sest praktikas seda ehitiseks ei loeta.

Looduskaitselised piirangud

Rahvusparkides, looduskaitsealadel, maastikukaitsealadel ja püsielupaikades sõltub ehitamise lubatavus esmajoones kaitse-eeskirjadest. Üldiselt on LKSi järgi neil aladel uute ehitiste püstitamine keelatud, kui kaitse-eeskirjaga pole seda eraldi lubatud.

Kaitse-eeskirjad koostatakse igale kaitsealale eraldi. Püsielupaikade kaitse-eeskiri hõlmab tavaliselt kõik sama kaitsealuse liigi elupaigad üle Eesti. Kaitseala eeskirja kehtestab vabariigi valitsus ning püsielupaikade eeskirja keskkonnaminister. Aktid leiab Riigi Teataja elektroonilisest andmebaasist. Seda, kas konkreetne maatükk asub kaitsealusel maal, on kõige lihtsam kontrollida maa-ameti kaardirakendusest «Looduskaitse ja Natura 2000 alad».

Kaitse-eeskiri jagab kaitstavad alad vöönditeks. Võimalikud vöönditüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on inimtegevusest puutumatuna hoitav ala ja ehitamisest seal pole mõtet rääkida. Sihtkaitsevöönd on suure looduskaitselise väärtusega ala. Sihtkaitsevööndites üldiselt ehitamist ei lubata. Erandina võib olla lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine. Piiranguvöönd on väiksema looduskaitseväärtusega ala, mis on sageli ka inimasustusega.

Suur osa looduskaitsealade ja püsielupaikade maast on piiranguvööndi režiimiga. Piiranguvööndites võib kaitse-eeskirjaga lubada ehitamist, mis ei kahjusta kaitstava ala kaitse-eesmärke. Praktikas varieeruvad ehituspiirangud suurel määral. Näiteks rahvusparkide piiranguvööndites on ehitamise eelduseks keskkonnaameti nõusolek, kuid tavaliselt pole eeskirjades piiratud seda, milleks võib nõusoleku anda. Samas Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi puhul sätestatakse, et keskkonnaamet ei tohi lubada uute hoonete püstitamist metsamaal.

Kaitserežiim tuleneb seadusest

Eeltoodud regulatsioon ei kehti hoiualadel. Segadust tekitavalt pole hoiualad LKSi terminikasutuses kaitsealad, kuigi sisuliselt on tegu maa-aladega, millel kehtivad looduse kaitsmiseks piirangud. Hoiualad moodustati Euroopa Liiduga liitumisel selleks, et kaitsta Euroopa tähtsusega liike ja elupaiku (Natura 2000 võrgustik), mis ei asunud olemasolevatel kaitsealadel. Hoiualadel pole kaitse-eeskirju, vaid nende kaitse režiim tuleneb vahetult looduskaitseseadusest. Seadus keelab hoiualaga kaitstavate elupaikade kahjustamise ja kaitstavate liikide olulise häirimise. Samuti tegevuse, mis seab ohtu elupaikade või liikide soodsa seisundi.

Üldistades võib öelda, et hoiualal võivad ehitamisele olla olulised piirangud, kuid ehitamine pole tingimata välistatud.

Teisisõnu sõltub ehitamise võimalikkus sellest, mida konkreetselt alal kaitstakse, ja lubatavuse hindamine eeldab spetsiifilisi loodusteaduslikke teadmisi. Üldistades võib öelda, et hoiualal võivad ehitamisele olla olulised piirangud, kuid ehitamine pole tingimata välistatud. Seda eelkõige põhjusel, et hoiualad on sageli suured ning nende koosseisus on vähem ja rohkem väärtuslikke piirkondi. Vahel asuvad hoiualal ka külad ja muud suure inimmõjuga piirkonnad, kus väikeehitiste rajamisega ei tohiks kaasneda mingeid täiendavaid negatiivseid mõjutusi. Kõik liigid pole ka ehitamisele ühtmoodi tundlikud.

Kokkuvõttes on ka hoiualadel ehitamiseks kõige mõistlikum küsida keskkonnaameti seisukohta. Seda enam, et ka teatud muid väikesemahulisi tegevusi – näiteks tee rajamist või pinnase teisaldamist – ei tohi hoiualal teha ilma keskkonnaametit teavitamata ehk hoiuala teatist esitamata. Keskkonnaameti säästmiseks olgu täpsustuseks siiski öeldud, et teatist pole vaja esitada elamu õuemaal tehtavate tööde kohta. Infot ehitamisest ja planeerimisest kaitstavatel aladel leiab ka keskkonnaameti kodulehel.

Tasuta nõu

Alates 2018. aastast annab Keskkonnaõiguse Keskus koos Eestimaa Looduse Fondiga tasuta nõu looduskaitseküsimustes nii kohalikele omavalitsustele kui ka eraisikutele-maaomanikele, aga ka teistele nõu soovijatele. Tasuta nõuandmine on osa Euroopa Komisjoni LIFE-programmi rahastatavast projektist NaturallyEst-LIFE, mis keskendub kommunikatsioonile ja konfliktide lahendamisele Natura 2000 võrgustikus.

Märksõnad
Tagasi üles