Tallinnas Vaba Lava teatrikeskuses esietendus soome etenduskunstniku ja lavastaja Teemu Mäki ning koreograaf Maija Nurmio lavastus «Éliane». Sotsiaalselt tundliku ja terava kunstnikukäekirjaga Teemu Mäki ei ole Eesti publikule võõras. Eelmisel aastal lavastus Vabal Laval tema dokumentaallavastus «Muutujad», mis lahkas soolisuse küsimusi ning tõi publikuni transsooliste inimeste isiklikud lood.
Nüüdne tantsulavastus on autorite sõnul performatiivne dialoog Prantsuse elektroonilise muusika helilooja Éliane Radigue’i (snd 1932) loomingu ja filosoofiaga, mis annab helilooja kompositsiooni edasi füüsilise, liikuva maastikuna. Kapitalismi kriitikuna tuntud Mäki lavastust vaatama minnes tekib paratamatult poliitilise teatri eelhäälestus või -ootus, on ta ju kritiseerinud lääne kultuuriruumi ja individualismi enesekesksust, majanduslikku kasvu ning tehnoloogia võidukäiku ja otsinud samas inimese ja looduse ühisalasid.
Kui lähtuda Madli Pesti poliitilise teatri mõiste tõlgendusest, mille järgi poliitiline teater vastab kultuurilistele, sotsiaalsetele või otseselt poliitilistele pingetele ning mittepoliitiline teater tegeleb pigem isiklike ja igavikuliste küsimustega, paigutub selles lavastus justkui mõlemale teljeotsale. Autorid kritiseerivad valitsevat neoliberaalset ideoloogiat, ent siit ei tule esile teravat vastandumist; kui, siis üleskutse vaadelda ja taasavastada oma inimlikku tundlikkust.
