Sisukord
AK
Postimees
25.01.2020
Eesti EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu (2) Veerpalu ja Tammjärv võivad Austrias kohtu ette minna (7) Riik vajab kliima jaoks miljardeid, osa võidakse katta laenurahaga (30) Michal kaebas Mustamäe linnaosa lehe peale korruptsiooniküttidele (6) Majandus Netflixi aktsia tõusis tublisti Aktsiatarkus: pole tähtis, millal osta, peaasi on osta järjekindlalt (2) Kaubamaja kasumikasv seisab Välismaa KOHALIK VAADE. Maaturism pürgib Moldova kaubamärgiks Diplomaatiline puutumatus võib surmaga lõppenud õnnetuse põhjustaja päästa (4) Vananev Soome otsib lahendusi (6) Arvamus Margus Parts: kliimapaanika ei päästa maailma (24) Koroonaviiruse õppetunnid Puuduv Eesti esindaja (3) Kaneeli meie kõrvale Tänaku-maania järgmine tase (3) Kultuur EMA galal võidutsesid enim Anna Kaneelina ja nublu (2) Millised on Eesti parimad näitused? Kas abielu tähendab naise jaoks allaandmist? Sport PM Monte Carlos. Tänaku õnnetuse ümber ringleb kaks spekulatsiooni (9) Karl-Eduard Salumäe kolumn: Monte on ka Tänakuta nauditav Karm olümpiakadalipp, kust tahaks läbi pugeda Kliima Kliimaneutraalse tuleviku võti valmib Ülemistel (16) Merendus Meie meretööstus säras Saksamaal AK Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani (1) Peeter Espak: kõik inimesed ei ole võrdsed (19) Karin Niinas: sõnum pressiesindajale: massikommunikatsiooni ajastu sai läbi! EKI keelekool: vabandame, kohad on täis (5) Millised on Eesti parimad näitused? Rulapargis on disain kõige alus (1) Kuidas diiselmootor David Bowiele laulukest laulis Nädala plaat. Seltskondlikuks kasutamiseks Juurikas. «Tõde ja õigus» läheb Hollywoodi Arter Mati Vetevool: kui raha inimese kätte saab, on asi metsas (28) Elu uute kopsudega Priit Pullerits: lumehelbekesed tuleb panna pingeritta! (10) Anna Kaneelina tunnete tuumapommid tegid EMA galal puhta töö! Priit Pullerits uurib: kuidas saada Ott Tänakuks? (1) Kas abielu tähendab naise jaoks allaandmist? Miks esivegan Sandra Vungi-Pohlak jälle muna ja kala sööb? (54) Golf. Kaheksas. Esimene sõiduproov uue põlvkonna Golfiga (1) Koos madrus Kerstiga Antarktise avastamise aastapäevale vastu (7) Kõik võitlusse halli vastu! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: vabandame, kohad on täis

2 min lugemist
Buss.  FOTO: Eero Vabamaegi

Kui peaksid soovima kevadel koos Looduse Omnibussiga sõita Leetu ja plaanid nüüd end reisile registreerida, kohtud nende veebilehel teatega: „Vabandame, kohad on täis.“ Mina saan sellest ütlusest aru nii, et omnibussifirma pöördub minu poole ja palub andeks, et ta mulle pettumuse valmistab.

Ta vabandab minu ees, et ma ei oleks kuri või ülearu kurb. Firma soovib, et ma andestaks talle. Kas sellest ütlusest on võimalik kuidagi teist moodi aru saada? Ilmselgelt mitte. Kas see ütlus võib mingis mõttes olla keeles vildakas? Mis mõttes? Justkui ka mitte. Pöördugem allikate poole.

Kui uurin Sõnaveebi, siis näen, et kõik on klaar – seal on sõna „vabandama“ jaoks näidatud tähendus ’andeks paluma, vabandust paluma’ ja lisatud ka näited: Mees vabandas meeskonnakaaslaste ees ja Peaminister keeldus nii vabandamast kui tagasi astumast. Ehk et mees palus andeks meeskonnakaaslaste ees, aga peaminister keeldus andeks palumast.

Kui uurin õigekeelsussõnaraamatut ÕS, siis näen, et kuigi mina saan teate sisust õigesti aru, ei tähenda see veel, et keeleliselt on kõik õige. Nimelt ütleb ÕS, et ta seda sõna „ei soovita tähenduses: vabandust paluma“. Siit loen välja õpetussõna, et veebilehel oleks pidanud ütlema „Palume vabandust, kohad on täis“. Tekib küsimus, miks? Kas lugejal on võimalik „Vabandame, kohad on täis“-teadet muud moodi tõlgendada kui viisakat vabanduse palumist?

Keelt on võimalik vaadelda mitmel viisil. Sõnaveeb kirjeldab meie keelekasutust üldjuhul nii, nagu see on. ÕS omakorda jagab heakeele soovitusi. Aga mida ütleb eesti keele grammatika? 2017. aastal ilmunud „Eesti süntaksis“ käsitletakse sedalaadi juhtumeid kui pöördumist vestluspartneri poole (lk 495), siinses näites minu kui teate lugeja poole. On väga harilik ütelda: „Vabandage, praegu on minu järjekord“ või „Vabanda, ma ei tulnud selle peale“, aga ka „Vabandan, minu viga“. Sellised sõnad paiknevad üldjuhul lause alguses ja annavad märku, et mingi teade on tulemas. Samalaadsed sõnad on näiteks „oota“, „vaata“, „kuule“. Keeleteadlased osutavad, et selliste sõnade verbiline tähendus on tagaplaanil („kuule“) või hoopis kadunud („vaata“). Need sõnad, õigemini, nende mõned vormid, toimivad üsna iseseisvalt kui tavapärased viisakusväljendid. Ja nõnda tuleks neid kirjeldada ka sõnaraamatus. Vabandame (või: vabandage), et me seda pole veel teinud.

Vabandan ka Looduse Omnibussi ees, nende teadaandel pole midagi häda.

Seotud lood
24.01.2020 27.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto