Sisukord
AK
Postimees
08.08.2020
Kuidas Valgevene diktaator oma positsiooni kindlustab Eesti Suurõnnetus Eestis eeldaks saatuslike apsude jada (5) Eesti lühiuudised Tuhandeid tonne plahvatavat väetist Tallinna rinnal (1) Taevast langemata jäänud rootslaste lipp Russalka ristmiku kiiruskaamerad pandi tööle Laagna tee kihutajad jäeti vahi alla Majandus Ehitusturul toimus teises kvartalis suur nihe Pandeemia tegi investoritest spekulandid (1) Välismaa Tuuleveskitega võitlev südi naine Arvamus Tuuleveskitega võitlev südi naine Diplomaadi sõnad Kuningas pages riigist Koroonaohjeldaja Sport Spordi lühiuudised Karl Mihkel Elleri kolumn: koroonavari kahel Eesti rallivõistlusel Ralliportaali peatoimetaja: soomlased tegid õige otsuse, eestlased seisavad MM-etappi korraldades silmitsi suure ohuga (9) SUUR INTERVJUU ⟩ Soome korvpalli «hea diktaator» Henrik Dettmann: oleme palju õppinud ka eestlastelt Hispaania meistriga koostööd pikendanud Raieste: leping oli meeldiv üllatus Kergejõustikusuve tipphetk: kui kaugele hüppab Balta ja kas salapärane Kanter teeb taas Kupperile tuule alla? Merendus Paadimootorite Mercedeste tootmine lõpetati päevapealt Merenduse lühiuudised Arter Mihhail Lotman: Maine seisukohalt on just parempoolse erakonnaga liitumine patt Kirgedetorm imekauni Missis Estonia selja taga 18-aastane, kes ei tohi paljastada tsunfti saladusi Kristina Herodes: Litsid ja lollid Seiklused rattateel nr 10 Paras aeg olla Pärnus või Põlvamaal Läbi bürokraatia kadalipu inimtühjale Kreetale Suvikõrvitsaõied, suvine kodugurmee Luksusmaastur! Ei, see on siiski mootorratas. Sõiduproov Triumph Tigeriga Kolmveerand sajandit tuumarelva Paljastav bikiinimood Eestist külvab suudlusi ja põnevust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lisandus kuuekümnendate põlvkonda

4 min lugemist
Urve Karuks. FOTO: Erakogu

Hoolika perenaisena eesti kirjandusväljal aastakümneid tegutsenud kriitik ja kirjandusloolane, 2007. aastast Ameerika Ühendriikides Lõuna-Dakotas Madisonis elav Sirje Kiin (tunnistuseks tema eelmise sügise hakul ilmunud kriitikakogumik „Kirjanduse vabadus ja vabaduse kirjandus“) on kokku kogunud suurema osa luuletaja Urve Karuksi (snd Aasoja, 1936–2015) loomingust.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kiin oli Karuksiga aastatel 2011–2014 kohtudes teda mitu korda selleks innustanud. Aga luuletaja ootamatu surm tuli vahele, nii et käsikirjalise pärandi korrastamise võttis enda peale Urve Karuksi tütar Linda Karuks.

2018. aastal Sirje Kiini koostatud ning juba eelmise aasta suvel ilmunud koondkogust leiame ühtede kaante vahelt kaks ainsana täismahus ilmunud luulekogu „Savi“ (1968) ning „Kodakondur“ (1976), lisaks uuemat luulet valikkogust „Laotusse lendama laukast“ (1992), ajakirjades Mana ja Tulimuld ilmunud luulet, aga ka suure hulga seni avaldamata luuletusi ning Karuksi ingliskeelseid omaluule tõlkeid.

Raamat on varustatud koostaja ulatusliku järelsõnaga. Saame teada, et 18. jaanuaril 1936 Tallinnas Eesti ohvitseri peres sündinud Urve (1943. aastal sai ta endale ka venna Ülo) põgenes 1944. aasta septembris koos ema, vanaema ja aastase vennaga Saksa armee poolt maha jäetud Eestist. Urve isa oli mõrvatud mõni nädal pärast poja sündi. Seitse aastat elati laagrielu Lääne-Saksamaal eri paikades. 1951 emigreeruti Kanadasse.

1955. aastal lõpetas tulevane luuletaja Torontos kolledži, järgmisel aastal abiellus aga vanemate teadmata tantsupeol kohatud Ergo Karuksiga, kellest hiljem sai tsiviilinsener. Sündisid poeg Alar (1958) ja tütar Linda (1960). Toronto ülikooli lõpetas Urve Karuks 1966. aastal magistrikraadiga sotsioloogias. 1970. aastate algul taastas Urve sidemed kodumaaga ning reisihimulised abikaasad külastasid toonast Nõukogude Eestit mitu korda, sõbrunedes mõnegi Kodu-Eesti kirjanikuga.

Need eluloolised seigad olgu siinkohal ära toodud üksnes põhjusel, et Karuksi puhul on jutt pagulasluuletajast, mitte siinsamas Eestis veel avastamata autorist. Põhjalik, paljude viidetega käsitlus „Urve Karuks, Lilithi järelkäija“ on ilmunud kriitik Arno Ojalt ajakirja Keel ja Kirjandus 2019. aasta oktoobrinumbris.

Siiski, see „avastamatus“, õieti taasavastamine, puudutab suuremat osa sõja järel Pagulas-Eestis, 1970. aastatel Välis-Eestiks laienenud ning täna Ulgu- või Suur-Eestina võetavas ruumis ilmunud loomingut. Meil on küll 800-leheküljeline ülevaade „Eesti kirjandusest paguluses XX sajandil“ (2008, toimetanud Piret Kruuspere), milles ka Õnne Kepi kirjutatud alapeatükk Urve Karuksist (lk 506–508), kuid Karuksi enda luule, nagu ka paljude-paljude teiste kirjanike loomingu lõimimine eesti kirjandusvälja on raskendatud vahetu retseptsiooni puudumise tõttu.

Kuidas ületada Välis-Eestis sündinud loomingu irdne seisund? Urve Karuksi puhul on selleks kuulumine kuuekümnendate põlvkonda. Mitte ainult sünniaja (vrd: Mats Traat – snd 1936, Enn Vetemaa – 1936, Hando Runnel – 1938, Jaan Kaplinski – 1941, Paul-Eerik Rummo – 1942), vaid ka eeskujude, eetose ning modernistliku kirjutusviisi poolest. Karl Muru rõhutab oma saatesõnas Karuksi luulele „Sõnarises“ (1993) – aasta varem oli Kodu-Eestis esmailmunud Karuksi valikkogu „Laotusse lendama laukast“ (1992) –, et tegemist on elukirgliku, sisemist vabadust manifesteeriva ning konventsionaalsuse vastu mässava luuleminaga. Muru peab silmas debüütkogu „Savi“. „Kodakonduris“ ja sealt edasi on aga märgatav liikumine sisemise rahu otsingutele ning kirgastumine.

07.08.2020 08.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto