Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Urmas Sutrop: teadusrahastus peab muutuma Eesti-keskseks

3 min lugemist
  • Eesti Kirjandusmuuseum sai viimasel teaduse hindamisel kõrgeima tulemuse.
  • Sellele vaatamata ei saanud ükski asutuse töörühm selleks aastaks rahastust.
  • Konkurss teadusrahastamise taotlemisel on nii tihe, nagu oleks tegu loteriiga.
  • Järgmiste aastate lisarahastus tuleks suunata Eesti-kesksete uuringute tarbeks.
Eesti Kirjandusmuuseumi arhiividesse kuuluvaid materjale hakati talletama juba 19. sajandi alguses. Pildil uurijad 1994. aasta märtsis Tartus Vanemuise tänaval kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu laudade taga. FOTO: Malev Toom

Teadusrühmadele raha jagamisel selgus äsja, et raha jätkub väga vähestele ning rahastamata jäävad väga paljud elujõulised uurimisrühmad kõikidel erialadel füüsikutest lüürikuteni. Mõnel puhul ei aidanud seegi, kui olla oma eriala ühe protsendi kõige tsiteeritumate teadlaste hulgas: rahastamata jäid isegi maailma absoluutsesse tippu kuluvate Eesti teadlaste taotlused.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ebamõistlikult tihedaks muutunud konkurents Eesti teadusrahastamisel on suuresti põhjustatud teaduse (ja ka kõrghariduse) pikaajalisest alarahastamisest. Kõigile Eesti teadlastele andis lootust teadusleppe allkirjastamine Kadriorus. Selle leppe peamine sisu seisneb riigi ja teadlaskonna vastastikustes kohustustes. Riigipoolne kõige olulisem kohustus on tõsta teaduse rahastamine 1 protsendini SKTst. Kahjuks lükkas praegune valitsus teadusleppe täitmise tulevikku.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto