Sisukord
Välismaa
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (14) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (6) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (4) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Mida Putin tegelikult kavatseb?

6 min lugemist
  • Moskva sõltumatud politoloogid ei tea, miks Putinil muudatustega kiire hakkas.
  • Tegu võib olla endise luureohvitseri järjekordse erioperatsiooniga.
  • Miks tahab niigi piiramatut võimu omav Putin veel suuremaid volitusi?
  • President allutab kohtuvõimu iseendale.
Venemaa president Vladimir Putin kohtumas põhiseaduse muutmiseks kokku pandud töögrupiga. FOTO: Mihhail Metzel/TASS/Scanpix

Kui Venemaa president Vladimir Putin teatas jaanuari keskel ulatuslikust põhiseaduse remondist, tundus, et kõik on enam-vähem selge: ta valmistab endale ette positsioone 2024. aastal saabuva ametiaja lõpu järgseks ajaks. Mida rohkem on aga selgunud detaile, seda rohkem tekib küsimusi Putini tegelike kavatsuste kohta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Esimest korda rääkis Putin põhiseaduse põhjaliku muutmise vajadusest kuu aega tagasi, olles varem läbi aastate alati rõhutanud, et põhiseadust pole vaja põhimõtteliselt muuta. 15. jaanuaril esitas ta juba konkreetsed ja üsna laiaulatuslikud ettepanekud põhiseaduse muutmiseks. Viie päeva pärast olid konkreetses sõnastuses muudatusettepanekud eelnõuna juba Vene parlamendi alamkoja (riigiduuma) liikmete laudadel. Veel kolm päeva hiljem läbisid ettepanekud riigiduumas esimese lugemise.

Praeguseks on täiesti reaalne, et Venemaa presidendi ja parlamendi volitusi oluliselt muutvad põhiseaduse muudatused jõustuvad juba aprillis või hiljemalt mai alguses. Sellise tempoga põhiseaduse muutmist ei osanud ükski Venemaa poliitanalüütik veel kuus nädalat tagasi isegi ennustada. Üldine arvamus oli, et suuremad poliitilised muutused hakkavad toimuma alles pärast 2021. aasta sügisel peetavaid riigiduuma valimisi.

Mis on kiirustamise taga, arvestades, et Putini praeguse ametiaja lõpuni on rohkem kui neli aastat? Pealtnäha pole Kremlil praegu mingit häda hakata eri võimude volitusi ümber tegema ning looma uusi võimuasutusi: Putin valitseb kogu Venemaa poliitilist süsteemi kindlalt kui kalju. Selles pole mingeid mõrasid märgata.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto