Mida Putin tegelikult kavatseb?

Venemaa president Vladimir Putin kohtumas põhiseaduse muutmiseks kokku pandud töögrupiga. FOTO: Mihhail Metzel/TASS/Scanpix

Kui Venemaa president Vladimir Putin teatas jaanuari keskel ulatuslikust põhiseaduse remondist, tundus, et kõik on enam-vähem selge: ta valmistab endale ette positsioone 2024. aastal saabuva ametiaja lõpu järgseks ajaks. Mida rohkem on aga selgunud detaile, seda rohkem tekib küsimusi Putini tegelike kavatsuste kohta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esimest korda rääkis Putin põhiseaduse põhjaliku muutmise vajadusest kuu aega tagasi, olles varem läbi aastate alati rõhutanud, et põhiseadust pole vaja põhimõtteliselt muuta. 15. jaanuaril esitas ta juba konkreetsed ja üsna laiaulatuslikud ettepanekud põhiseaduse muutmiseks. Viie päeva pärast olid konkreetses sõnastuses muudatusettepanekud eelnõuna juba Vene parlamendi alamkoja (riigiduuma) liikmete laudadel. Veel kolm päeva hiljem läbisid ettepanekud riigiduumas esimese lugemise.

Praeguseks on täiesti reaalne, et Venemaa presidendi ja parlamendi volitusi oluliselt muutvad põhiseaduse muudatused jõustuvad juba aprillis või hiljemalt mai alguses. Sellise tempoga põhiseaduse muutmist ei osanud ükski Venemaa poliitanalüütik veel kuus nädalat tagasi isegi ennustada. Üldine arvamus oli, et suuremad poliitilised muutused hakkavad toimuma alles pärast 2021. aasta sügisel peetavaid riigiduuma valimisi.

Mis on kiirustamise taga, arvestades, et Putini praeguse ametiaja lõpuni on rohkem kui neli aastat? Pealtnäha pole Kremlil praegu mingit häda hakata eri võimude volitusi ümber tegema ning looma uusi võimuasutusi: Putin valitseb kogu Venemaa poliitilist süsteemi kindlalt kui kalju. Selles pole mingeid mõrasid märgata.

25.01.2020 28.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto