Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (52) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Tiit Hennoste: kuuldused humanitaaria surmast

5 min lugemist
  • Teadustulemused ei pruugi sobida ideoloogiaga ja kaotajaks jääb sageli teadus.
  • Majandusloogika nõuab humanitaarialt praktilist kasu, mida see ei saa pakkuda.
  • Otsustajad on seadnud uurimisteemadele humanitaariat ahendavad prioriteedid.
Tartu Ülikooli raamatukogu lugemissaalides, kabiinides ja hoidlates leidub nurki, kus huvilised saavad ilma liigse häirimiseta toimetada. Paraku tuleb sealgi viljeleda kiirõppimist ja teha kiirteadust. FOTO: Kristjan Teedema

Teaduse prestiiž on kadumas. Teadlased kurdavad, et neid ei väärtustata. Neid mõtteid leiab netiavarustes tuhandel kujul. Eesti viimase aja debattides on lisandunud jutt humanitaaria erilisest alaväärtustamisest. Kuidas sellega ikkagi on? Ma vaatan kahte lihtsat vaatenurka.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Humanitaaria on lokaalse uurimisobjektiga teadus. Lokaalteaduste ja universaalteaduste vahel on suur erinevus. Universaalteadlased ühes riigis tegelevad kitsa ribaga suurest tervikust. Tervik pannakse kokku kogu maailma abiga. Lokaalteadus tegeleb lokaalse objektiga. Selles on alati jooned, mis on ainulaadsed ja jooned, mis on teistega ühised.

Eesti keele väärtus rahvusvahelise teaduse jaoks seisneb nimelt tema ainulaadsetes joontes. Just need annavad midagi juurde eri keelte ühisele pildile. Just neid ootavad maailma teadusajakirjad. Aga lokaalteadus ei saa tegelda ainult selle ainulaadsega. Siis oleks tulemuseks hunnik teadmiste tükke, aga puuduks tervik. Keeleteaduses oleks see hunnik artikleid, aga kogu keelt katvat eesti keele grammatikat ei oleks olemas.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto