Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
27.01.2020
Eesti Lühimenetlus ja mobiilsed kiiruskaamerad tõid trahvirekordi (17) Metallroti aasta võeti vastu tulemänguga Terviseamet soovitab reisiplaanid üle vaadata Solman osaleb Auschwitzi mälestustseremoonial (1) Valitsusel on pensionireformiga kiire (20) Moodne tööampsamine viib töötult hüvitised (5) Väikeerakonnad plaanivad teha koostööd (1) Majandus Lumetus sundis panema talvekaubad odavmüüki (3) Selveri juht: Lidl mahub turule, aga teised? (2) Välismaa Kiievi mõttekoda soovitab Vene sanktsioone laiendada (6) Hiina jookseb tapjaviiruse peatamiseks ajaga võidu Mida Putin tegelikult kavatseb? (28) Arvamus Juhtkiri: võlal ja võlal on vahe (11) Urmas Jaagant: kriitikatalumatuse süvenev levik (4) Alis Tammur: kas eestlased on omal maal ohus? Erik Puura: kõik algab kohtumisest ja üksteisemõistmisest (2) Els Heinsalu: pärismäng ja päriselu (2) Meie Eesti Tiit Hennoste: kuuldused humanitaaria surmast Urmas Sutrop: teadusrahastus peab muutuma Eesti-keskseks (4) Martin Ehala: teadusrahastuses on kallutatud jõud (1) Kultuur Kes on Anna Kaneelina ja miks ta nii palju auhindu saab? Ilusad ja valusad lood elust endast Väikeste naiste pastelne mäss Sport Eva-Lotta Kiibus kordas Jelena Glebova saavutust Rennisõidus saavutatud kuldmedal oli Kelly Sildarule mitmes mõttes ootamatu Pokljuka on eestlaste teine kodu: päev, mis tuleb kalendris punaseks märkida Tipptegijaid alistanud Erika Kirpu sai Dohas kolmanda koha «Kui olime juba mõned tiirud ära rullinud, nägin silmanurgast veekogu.» Unistuse täitnud Thierry Neuville tõukas Sebastien Ogier’ troonilt Tartu Vahur Kollom: jõudu tööle! Minister kuulas ära kliinikumi tüli osalised, lahendust ei paista Võnnu hooldekodu võttis kasutusele ka pööningu Haigla peatusesse hakkab jälle buss käima (1) Ehitatava kortermaja alt paljastus paarkümmend luustikku Viie maakonna rahvas hakkab ühiselt neljarealist maanteed nõutama (7) Tõsielufilmide koorekihist saavad osa ka tartlased Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiit Hennoste: kuuldused humanitaaria surmast

5 min lugemist
  • Teadustulemused ei pruugi sobida ideoloogiaga ja kaotajaks jääb sageli teadus.
  • Majandusloogika nõuab humanitaarialt praktilist kasu, mida see ei saa pakkuda.
  • Otsustajad on seadnud uurimisteemadele humanitaariat ahendavad prioriteedid.
Tartu Ülikooli raamatukogu lugemissaalides, kabiinides ja hoidlates leidub nurki, kus huvilised saavad ilma liigse häirimiseta toimetada. Paraku tuleb sealgi viljeleda kiirõppimist ja teha kiirteadust. FOTO: Kristjan Teedema

Teaduse prestiiž on kadumas. Teadlased kurdavad, et neid ei väärtustata. Neid mõtteid leiab netiavarustes tuhandel kujul. Eesti viimase aja debattides on lisandunud jutt humanitaaria erilisest alaväärtustamisest. Kuidas sellega ikkagi on? Ma vaatan kahte lihtsat vaatenurka.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Humanitaaria on lokaalse uurimisobjektiga teadus. Lokaalteaduste ja universaalteaduste vahel on suur erinevus. Universaalteadlased ühes riigis tegelevad kitsa ribaga suurest tervikust. Tervik pannakse kokku kogu maailma abiga. Lokaalteadus tegeleb lokaalse objektiga. Selles on alati jooned, mis on ainulaadsed ja jooned, mis on teistega ühised.

Eesti keele väärtus rahvusvahelise teaduse jaoks seisneb nimelt tema ainulaadsetes joontes. Just need annavad midagi juurde eri keelte ühisele pildile. Just neid ootavad maailma teadusajakirjad. Aga lokaalteadus ei saa tegelda ainult selle ainulaadsega. Siis oleks tulemuseks hunnik teadmiste tükke, aga puuduks tervik. Keeleteaduses oleks see hunnik artikleid, aga kogu keelt katvat eesti keele grammatikat ei oleks olemas.

25.01.2020 28.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto