Peeter Jaanson: roolijoodiklus — ristisõda Eesti moodi

Psühhiaater Peeter Jaanson FOTO: Kristjan Teedema

Saaremaa õnnetusest järeldusi tehes tasub jätta karistuste karmistamise loosungid kõrvale ning keskenduda joobes juhtimise probleemile roolijoodiku tervisest lähtuvalt, kirjutab psühhiaater Peeter Jaanson.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mida ja kuidas oleks mõistlik teha, et Saaremaa tragöödiaga sarnaseid hukkumisi ja keelatud ainete mõju all sõiduki juhtimist ära hoida? Õnnetuse valguses on ühiskond aktiveerunud, tekkinud ärkamislainet võiks mitte kasutult mööda lasta. Analüüsima ja arutlema peaks nii, et surmade ja õnnetuste arv väheneks. Vannutatud meeste sõnavõtud meedias hakkavad aga üha enam sarnanema nõukogudeaegse alkoholi väljajuurimise kampaaniaga, mis teadagi lõppes nagu kõik ristisõjad. Seega võtkem aega, seadkem pikaajalisi eesmärke ja kaasakem rohkem eri pädevusega osalisi.

Meil kõigil on oma finantskäitumine, käitumine paarisuhtes, käitumine peres, tööl jne. Nii on meil kõigil, kes ei ole täiskarsked, ka oma alkoholikäitumine. See on äärmiselt erinev nii tarbitava alkoholi koguse, viisi kui alkoholi mõjul tekkinud käitumise muutuse poolest. Kui inimene on esimest korda joobnuna sõidukit juhtides vahele jäänud, siis esimese meetmena tuleks peatada tema tervisetõendi kehtivus. Info tõendi peatamise kohta tuleks edastada automaatselt tervisetõendi väljastanud perearstile. Temani peab jõudma ka edasine info ning pärast kõiki meetmeid peaks olema perearst see, kes uuesti tervisetõendi välja annab või vastunäidustuste korral sellest põhjendatult keeldub.

27.01.2020 29.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto