Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (15) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (7) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (4) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: Ida-Virumaa seaduslikud peremehed

2 min lugemist
Meie Eesti toimetaja Aimar Altosaar FOTO: Eero Vabamägi

Ida-Virumaa on teinud veerandsajandi jooksul märkimisväärse arengu. Liiga tihti räägitakse sealse elanikkonna vähenemisest, mis on olnud ajaloolistel põhjustel dramaatilisem kui teistes maakondades, ning keskmisest kõrgemast töötuse määrast.

Kunagisest tossavate korstnate, tuhamägede ja võõrapäraste töölisasulate maast on saanud heade majutus- ja söögikohtadega populaarne turismisihtkoht, kus veedab oma puhkepäeva ka järjest rohkem eestlasi. Maakonna nägu kujundavad ka Sillamäe uus sadam ja uuenenud Silmet, üle maakonna asutatud tööstusparkide võrgustik tõotab uut hingamist ja töökohti tööstuses.

Kuid mitme kohaliku omavalitsuse juhtimine on võrreldes 1990. aastate esimese poolega, kui suurte linnade etteotsa said eestimeelsed juhid, teinud hämmastava tagasikäigu.

Kohtla-Järvel teab igaüks, et seal ei otsustata midagi ilma tuntud poliitperekonna algatuse või toeta. Sealt sai tuule tiibadesse munitsipaalteenuseid pakkuv ettevõtja, kes korraldab seal kõike tänavate koristusest prügimajanduseni. Kunagisest põlevkivimaa pealinnast rammu kogunud mehest hakkab nüüd saama peremees järjest suuremas osas maakonnast.

Mitmete kohalike omavalitsuste juhtimine on võrreldes 1990. aastate esimese poolega teinud hämmastava tagasikäigu.

Jõhvis, mis oli alles mõne aasta eest üks eeskujulikumaid maakonnakeskusi julgete uuenduslike algatuste ja projektidega, räägib igaüks, keda kohalik poliitikaelu huvitab, et volikogu ja vallavalitsus ei tee midagi enne, kui pole käinud ühe naaberlinnast hoo sisse saanud prügiärimehe kodus nõu pidamas. Keskerakonna juhitud omavalitsus on teinud poliitilise puhastuse munitsipaalasutuste juhtide seas, vahepeal valla juhtimisega tegelenud kohalik poliitik klaarib oma peresuhteid linnapildis kaugele nähtaval reklaampannool. Ida pool harjumuspärase politikaanliku kultuurituse laine on laksudes löönud linnas ja vallas uppi eestiliku poliitikaelu niigi hapra ülesehituse.

Narva, mille arengule ja elanike heaolule oleks tõusuhoogu andnud Euroopa kultuuripealinna roll, on takerdunud kohalike mõjuvõimsate persoonide tahtesse, kelle huvides ei ole lasta ajaloolisse piirilinna liiga palju euroopalikkust. Linna niinimetatud seaduslikud peremehed satuvad oma seadusvastase tegevuse tõttu tihti kohtu alla, neist viimatine kannab praegugi alles kehtivat karistust. See aga ei takista peremeest oma hoobade kaudu linnaelu edasi mõjutamast.

Õnneks on Narvas ellu kutsutud Tartu Ülikooli kolledž, kuhu kohalike peremeeste käsi ei ulatu. Koos sügisel uksed avanud Kohtla-Järve gümnaasiumi ja Eesti keskvõimu poolt kohapeale toodud asutustega hoitakse üleval lootust, et ka seaduslike peremeeste aeg saab ükskord läbi, nagu on lõppenud nõukogude võim ja keskkonda mürgitav tööstus.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto