Sisukord
Arvamus
Postimees
01.06.2020
Suur intervjuu ⟩ Kriis tõi esile selle, mis niigi olemas oli (28) Eesti Eesti lühiuudised Graafikud ⟩ Erakonnad elavad võlast võlga (4) Tänasest tohib jälle igasuguseid asju teha (8) Majandus Estraveli juht: jõudsime ajaloolisse äärmusesse Majanduse lühiuudised Majandusnäitajad viitavad, et enne paranemist läheb hullemaks Kütusefirmad tõstsid vaikselt bensiini hinda Välismaa KOHALIK VAADE ⟩ Lätil oli pandeemias Eestist rohkem õnne (10) PÕHJALA VAADE ⟩ Kas Rootsi ja Taani muutusid ihneks? Välismaa lühiuudised USAs vahistati üle tuhande protestija (1) Arvamus Juhtkiri: oleme roherongile hilinemas (4) Herman Kelomees: debatiduellid ja -duetid VÄITLUS ⟩ Kas von der Leyeni plaan on Eesti suhtes õiglane? (30) Marge Tänava: klassiruum hirmutab noori (3) Loretta Kruusimäe: oma kodu või hooldekodu? (3) Sergei Metlev: muuseum õilistab Kultuur «Novell on varmas tabama ja jäädvustama ka ajavaimu pisimaid virvendusi» Eesti novellikunsti visiitkaart Sport Reportaaž ⟩ Rattaproff Norman Vahtra päästis Postimehe ajakirjaniku Spordi lühiuudised Suvine korvpallihooaeg algas efektselt Tartu Kudemisrändel latikas meelitab Emajõe kaldad kalastusturiste täis (1) Eili Arula: andke aega amortiseeruda Mari-Liis Pintson: üks õhupall koroonaaja tõelistele kangelastele Tartu lühiuudised Linnapea: kriisi mõju linnaeelarvele pole ränk, vaid mõõdukas Tammeka naiskond võttis meistriliigas vastu kaotuse Jaani kiriku terrakotade read täienesid paarikümne kujuga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Merike Kaunissaare: tuntus ja mõju. Mõju ja tuntus

4 min lugemist
Merike Kaunissaare FOTO: Margus Ansu

On justkui üldteada fakt, et Tartus elab naisi vähe ja nende mõju nii linnaelule kui kaugemale on õige väike. Nad on küll ummistanud suurkoolid, kuid nende haridusel ja kogemustel ei ole laiemalt võttes erilist tähendust. Naised ei jõua tippu – aga mõju on ju tippudel.

Tartu Postimehe reastatud saja mõjukaima Tartu inimese hulgas leidus tervelt 13 naist – Marju Lauristin ja veel tosin. Teises sajas oleks juba mõned rohkem olnud, aga esisaja jaoks jäi mõju väheseks... ja kuidas sa seda mõju hindadki? Ajalehes nähtu järgi? Kogemuslikult? Võrreldes 1912. aastaga (nõukaajal võrreldi kõiki saavutusi 1912. aastaga, et saavutused mõjuksid suurematena) on ligi kolmekümne iseseisvusaastaga näha olulist arengut. Nullist on jõutud siiski tervelt kolmeteistkümneni. Raul Rebane on korduvalt tsiteerinud vene humoristi Mihhail Žvanetski formuleeritud aksioomi, et päeval on naiste mõju Nõukogude Liidule väga vähene. Uued formatsioonid sünnivad ikka varasemate varemetele ja võtavad vanast kaasa nii seda kui teist.

Loen vahel ajakirja Köök. Huvitav ajakiri ja südamelähedane temaatika, aga raske on sealse maailmaga suhestuda, sest naisi esineb ses ajakirjas vähe. Ilmselt on neid ka selles valdkonnas keeruline leida. Kui poeg lõpetas gümnaasiumi ja kolis pealinna ühikasse, üllatas ta mind kord raske ohke ja elukogenud seisukohavõtuga: «Ema, sa ei tea, kui kaua aega võtab söögitegemine …»

Naiste mõjust ei tea me vist suurt midagi, sest tipus neid igatahes ei ole.

Paavo Nõgene on Tartus väga mõjukas, Laine Randjärv ja Katri Raik mitte – ja kuigi haridusministeerium asub Tartus, pole minister Mailis Repsil siinkohal üldse mingit mõju.

PISA uuringute viimatised tulemused ilmuvad küll enamasti selliste pealkirjade all nagu «Eesti kool maailma tipus». Statistika alusel on selle edu taga keskmiselt üle 50-aastane naisõpetaja. Tema pärisosaks on karta tööl vanuselist diskrimineerimist, sest kooli on oodatud eelkõige mehed ja nooremad naised, harvad lehelood pühenduvad peamiselt pingsalt oodatud kangelaste isiksuse ja saavutuste käsitlemisele. Head keskealised naisõpetajad, kui neid üldse nähtusena peaks esinema, on nähtamatud.

Vaatasin, kas PISA edu puhul suudab vähemalt Õpetajate Leht tuvastada mõne mõjuka naisõpetaja üle 50-aastaste vanuserühmast. Edu ei ilmne. Mis mõju saabki olla uue põlvkonna kasvatajatel ja harijatel! Põhikoolis veel eriti, saati lasteaias. Mõju on majandusel, omavalitsusel, meelelahutusel, oluliste asutuste juhtidel.

Tartus on kooliinimestest mõju kogukonnale kahel nimekal mehel, neil koolidirektoritel, kel toeks tiheda sõelaga sõelutud tippõpilased või parlamendikogemus. Ent ometi – võib-olla seisab mõne tegija direktori taga hoopis õppejuhataja? Tuttavad õpetajad on vihjanud, et väga head tööd on teinud ühe väga suure ja raske kooli naisdirektor. Kas ta lehes kirjutab? Ei. Pole mahti. Kes teda tunneb?

Kõrgemal haridusel on madalamast suurem tähendus. Ongi ju loogiline, et õppejõudude ja teadlaste mõju ulatub veerandini mõjukaimate tartlaste koguhulgast. Ülikooliga seotus (üle poole mõjukatest naistest) aitab just naistel saada mõjukaks (tasub õppida!). Kas aastal 2019 on ülikooli(de)linnas väljapaistvaks saavutuseks, et neljast ülikooliga seotud mõjukast inimesest on üks juba naine?

Kliinikumis on palju suurepäraseid arste, aga tippmõjukaks võib naisarstidest vaid üht lugeda. Üks kümmekonna meesarstiteadlase kohta? Mõjukad haigused, mõjukad arstid. Ei kipu hindajaks – aga eks ole kummaline, et näiteks dr Silvia Russak on õpetanud välja küll enam-vähem kõik Eesti hambaarstid, toiminud eluaeg erialaühendustes ja olnud linnavolinik (kasvatanud ka mõjukate hulka arvatud tütre), aga pole mahtunud ka teises sajas arutatavate hulka. Hambavalu õnneks ei tapa.

Vaatasin PISA-järgsel perioodil võrdluseks ka Kliinikumi Lehte – ehk näeb mõnd huvitavat persoonilugu märkimisväärsete kogemustega nimeka naisarstiga. Võib-olla on nad juba ammu tunnustatud, pensioneerunud ja uusi tõelisi tegijad peale ei kasvagi? Dr Sirje Mikkel sai eelmisel aastal kliinikumi kolleegipreemia. Tsunftisisesest tunnustusest on siiski vähe lugu?

Ametnikud on mõjukad – linnajuhtide ja arhitektuuriosakonna juhi mõju linnakeskkonnale on suur, otsused tähtsad ja investeeritavad summad suured. Aga kultuuriosakonna juhi mõju kultuurikeskkonnale? Linna kultuur õitseb ise ja maksab vähe … kirjanikud on ju kirjas.

Paneb siiski imestama, et Monika Rannal pole Tartu poliitikas olnud nähtavat mõju, tormakat paleepööret korraldasid mehised parteipealikud.

Eks elukoht ja mõju kodukandis ole ju ka kaunis paindlik. Paavo Nõgene on Tartus väga mõjukas, Laine Randjärv ja Katri Raik mitte – ja kuigi haridusministeerium asub Tartus, pole minister Mailis Repsil siinkohal üldse mingit mõju.

Selge see, et poliitikud on omavalitsuse arenguvalikute peamised suunajad. Paneb siiski imestama, et Monika Rannal pole Tartu poliitikas olnud nähtavat mõju, tormakat paleepööret korraldasid mehised parteipealikud. Asjaajamise käigus kukkus mõjukas mees kogemata iseenese rusika otsa, sest teda oli sobimatult ootamatult kohutanud ilma mingi mõjuta hirmus naisvaim?

Mõjukusvalikud tehakse tugevate ja mitte nii tugevate isiku­brändide vahel. Brändimata tipud ei loe. Otsid naist köögist küll hoolega, aga naiskokka leiab Köögist ikka väga harva. Avalikustatud mõjukate lõppvalijate seas oli viis meest ja kaks naist, üks maastikuarhitekt ja teine sotsiaalteadlane. Kas valijate sugu oli oluline?

Detsembris oli Postimehes meie kirjandusinimeste kokkuvõte – milliseid raamatuid nad mullu lugesid ja milliseid soovitaksid. Ehk aasta lugemiselamused. Küsiti seitsme asjatundja, nelja mehe ja kolme naise käest. Kolm naist olid meeste kirjutatut lugenud rohkem kui neli meest naiste kirjutatut. Mehed olid lugenud 37 meesautori loomingut ja üheksa naisautori loomingut, naised 11 meesautori ja 19 naisautori loomingut. Nii oli mees- ja naiskirjanike mõjukusega asjatundjate seas. Üks mees ei nimetanud huviväärsena ühtegi naisautori teost ja üks naine ühtegi meesautorit. Neid ei mõjutanud vastassoo looming äramärkimist väärival tasemel üldse.

Subjektid on kõik subjektiivsed. Naised näivad siiski ka Tartus olemas olevat. Mehed näivad nende mõju suhteliselt kasinalt hindavat.

Seotud lood
30.05.2020 01.06.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto