Sisukord
Meie Eesti
Postimees
29.01.2020
Eesti Jürgen Ligi usaldushääletusest: riigikohus ei keela valitsusel lollusi teha (9) Lennart Meri Mercedes jõudis ERMi Seadus vajutab elektritõukside pidurile (3) President Kaljulaid jagas tänavu 114 teenetemärki Kõigi vähiga võitlevate laste auhind Eesti riik ordeni annab, aga passi väga anda ei taha (4) Hõbedased kaksikud Polaarrändur aimas tunnustust ette Analüütik Leev Kuum: andis ikka oodata! Majandus Hiinast träni tellimine läheb kallimaks ja tülikamaks (26) Eesti mantliäri läks manalateed Piiriviina ostetakse edasi Spordiennustus kasvab hiiglaslikuks majandusharuks (1) Välismaa Koroonaviiruse ohvrite arv ületas saja piiri Brexit muudab ka Eesti saadikute jõujooni europarlamendis Kohalik vaade ⟩ Vasak- ja paremleeri taassünd ennustab Itaalia populistidele hävingut Arvamus Juhtkiri: keda sina tunnustad? Paul Keres: lubage mitte nõustuda, proua õiguskantsler! (29) Mare Roosileht: edukas põlevkivipööre eeldab kohalike teadlaste panust Jürgen Ligi: valitsuse usalduse küsimus (19) Kalev Stoicescu: kas Venemaa otsib Donbassis lahendust? (5) Arved Breidaks: keda sobib riigiisaks kutsuda? (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: hariduse selgroogu peab hoidma asjatundja (3) Vestlusring: koolijuhid ei karda kriisi, vaid paigalseisu ja ükskõiksust (1) Kultuur Jüri Reinvere: tuleb mõelda suurelt Reinvere ooper on Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid sündmusi Sport Žalgirist ei huvita enam võidud. Vähemalt mitte turundusosakonda Ordeni väärilised Tänak, Järveoja, Port ja Tiisler Saaremaa püüab Eestisse tuua Itaalia suurjõu eesotsas Hollandi koondise liidritega Tartu Legendaarne kõrts Krooks paneb uksed kinni (1) Maadlejate meeskond andis kümne riigi tiimidele silmi ette Raadi kalmistu kahe kiviristi kulunud kirjad saavad pildistades nähtavaks E-kunstisalongi näitus viis kokku mitu kunstnike põlvkonda Meelelahutus Koomiks Sudoku
Postimees digipakett
Postimees digipaketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli digipakett

Vestlusring: koolijuhid ei karda kriisi, vaid paigalseisu ja ükskõiksust

10 min lugemist
Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees ja haridusaktivist Aivar Haller. FOTO: Madis Veltman

Kuidas saavad koolidest kohalike kogukondade keskused ja tulevikuühiskonna kujundajad ning kui palju võimu on koolidirektoril ja kellega ta seda jagab, arutasid koolide ja lastevanemate esindajad vestlusringis Aimar Altosaarega.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale

Haldusreform ja koolikorralduse muutused (riigigümnaasiumid, väikekoolide kadumine) on tekitanud pingeid omavalitsuste ja koolijuhtide suhetesse. Kui sellega kaasneb kohalike volikogude orienteerumine parteipoliitiliste või kildkondlike huvide teenimisele, võivad koolikogukondade ja laste huvid jääda tagaplaanile. Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse esimees ja haridusaktivist Aivar Haller kutsus hiljuti kokku vestlusringi, et arutada, mida on meil õppida paljudes omavalitsustes lahvatanud juhtimiskriisist ning võimupoliitikute ja koolijuhtide vastasseisust. Vastutusest ja koostööst ning tulevikuvaatest rääkisid Eesti Koolijuhtide Ühenduse ja Tartu Erakooli nõukogu esimees Urmo Uiboleht, Tallinna Koolijuhtide Ühenduse juhatuse esimees ja Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik, Pelgulinna gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ning Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Hillar Lõhmussaar.

Kas meie koolikogukonnad on kriisis?

Urmo Uiboleht: Koolijuhtidena arvame, et kriis on vajalik, et edasi liikuda. Head kriisi ei tohi käest lasta.

Raino Liblik: Milliseid juhte me tahame? Kui paneme juhtidele teatud ootused, siis milliseid võimalusi me neile loome? Milline on lastevanemate, kogukonna vastutus – kui nemad valivad juhi, siis peaks neil olema ka vastutus. Praegu on vastutus kooli pidajal (siin ja edaspidi omavalitsuse tähenduses – toim) ja koolijuhil. Meil ei ole tungi hoolekogudesse, on tore, kui on üksikud aktivistid, kes tahavad panustada, enamasti on aga vastupidi.

Hillar Lõhmussaar: Minu kolm last on käinud läbi kuue kooli, olen kogenud, et lapsevanema roll võib olla koolis väga erinev. Inimesed arenevad, ühesuguseid põlvkondi pole olemas. Igas järgmises on midagi erinevat. Üks selge suund on kodanikuaktiivsuse kasv, inimestel ilmneb järjest rohkem sisemine vääramatu vajadus ise aru saada, ise otsustada. Kui selliste inimeste osakaal kasvab, siis suureneb pinge seal, kus tehakse otsuseid.

Kui kodanikuaktiivsus kasvab, ei taheta piirduda vaid valimistega korra nelja aasta tagant. Otsustamise juures tahetakse olla pidevalt ja see on jõud, mis tuleb alt üles. Edasi on kolm võimalust. Esiteks: juht võtab altpoolt tuleva aktiivsuse kasutusse kui loova energia. Teine võimalus on see maha suruda, siis pinged kasvavad ja edasist uurivad sotsiaalteadlased. Kolmas võimalus on auru väljalaskmine, pingete lõdvendamine, süsteemis sisuliselt midagi muutmata. Nende kolme vahel tulebki valida.

28.01.2020 30.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto