Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (56) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aimar Altosaar: hariduse selgroogu peab hoidma asjatundja

2 min lugemist
Klooga külakool. FOTO: Erakogu

Haridus- ja koolielu on peetud vähemalt viimase paari sajandi jooksul meie rahva vaimseks selgrooks. Juba Rootsi ajal loodud külakoolide võrk kandis järgmiste sajandite jooksul häid vilju.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Lugemisoskus ja hariduse kaudu elu haljamale oksale pürgimine iseloomustasid eestlasi juba siis, kui meie hingede eest võitlesid veel saksa mõisnikud ja vene võimud, ning meie rahvuslik eneseteadvus suutis end väljendada peamiselt ühislaulmiste ja eestikeelse lugemismaterjali kiire leviku teel. Me oleme olnud trükisõna ja teadmiste usku, kohaliku hariduselu korraldamine on meie esivanematele olnud vähemalt sama tähtis kui kohtuvõimu ja halduse ülesehitamine.

Kohalik kool oli kaua aega kohaliku elu süda. Veel 1930ndate lõpuski, kui Eesti oli juba moderniseerunud ja ladusalt toimiva avaliku sektoriga riik, ei tegelenud maakoolide hoolekogud mitte üksnes õppetöö, vaid ka sotsiaalse elu korraldusega. Selleks et ka kõige kehvemates oludes kasvav laps võiks koolis käia, korjati vajaduse korral raha ravimite või ka uute jalatsite ostmiseks. Koolikogukond muretses igaühe pärast, sest nad olid ju «meie küla lapsed»!

Koolmeistri kuju on sööbinud inimeste mällu, selle on 21. sajandisse kandnud endiselt populaarne Oskar Lutsu «Kevade» ekraniseering, kuid loomulikult ka raamat ise. Kooli ja küla vahetu suhe tagas mõlema elujõu. Väga palju on ajaga muutunud, koolid on suured ning maarahvastki on saanud peamiselt linna- või linnalähedaste asumite rahvas. Hariduselu on jagatud rangelt keskvõimu ja kohaliku omavalitsuse vahel, mis peaks tagama korraga nii kvaliteedi kui ka sidemed kogukonnaga. Kommenteerimata siinkohal hariduselu sisu ja õpetamise metoodikaid, nendime, et koolielu ja selle juhtimine on võõrandunud nii kohalikust omavalitsusest kui ka kohalikust kogukonnast.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto