Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2020
Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu (1) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (1) Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (11) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (8) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (1) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: keda sina tunnustad?

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Riiklike ­teenetemärkide saajate selgumine on peaaegu ­garanteeritult väljakuulutamise päeva suurim meediasündmus. Enim tekitavad elevust ordeni­saajate esimesed emotsioonid pärast üllatavat teadet.

Harry Kõrvitsat tabas uudis nagu välk selgest taevast, Marju Länik ­pidi peaaegu puust kinni haarama ning Tarmo Tiisleri fotosilma ette jäänud reaktsiooni galerii ­ERRi portaalis võib saada meemiks, mis jääb pikemaks ajaks sõnatust sümboliseerima. Kavalusega kaamera ette meelitatud ning kuuldust jahmunud Jüri Vlassov viskas aga nalja, kui sai teada, et märgi pälvib ka Mihkel Smeljanski: «Aga mille eest tema saab?»

Need episoodid on toredad ja näitavad, et ka aastakümneid tuntud ja tunnustatud inimestele on presidendi tunnustus üks elu tipphetkedest, aasta­kümnetepikkuse töö vahekulminatsioon. Seda enam on riiklik teenetemärk tähtis kõigile neile, kelle tegemisi avalikkus ei ole tähele pannud. Tunnustatakse tublisid inimesi, kes ei ole kuulsad, pole olnud juhid ega muul viisil ise püünele pürginud. Rekordilise vereandja, viiekümneaastase kogemusega raudteelase, perearsti, eripedagoogi, tõlkija ja paljude teiste auväärsete, ent tagaplaanile jäävate inimeste tunnustamise üle saab vaid rõõmustada.

Selliseid inimesi võiks nimekirjas rohkem olla. Valdava osa teenetemärgi saajatest on saanud selle pikaajalise töö eest mõnel ametikohal, millega seostub prestiiž. Tihtipeale on tegemist inimestega, kes mingil muul moel juba saavad tunnustatud. Nende valdkonnas on enamasti juba olemas pikaajaliste panuste ja elutöö tunnustamise süsteem. Sadakond teenetemärki pole teab mis palju, selline arv on olnud pigem viimase kümne aasta traditsioon. Vaevalt devalveeriks teenetemärgi väärtust see, kui pikendaksime saajate nimekirja vähem märgatavatel elualadel suurt pühendumist näidanutega.

Natuke peab norima ka sellepärast, et autasude saajate loetelus on liiga vähe mitte-eestlasi. Kui rahvastikus on neid peaaegu kolmandik, siis võiks puhtmatemaatiliselt olla 114 teenetemärgi saaja seas ligi neli­kümmend inimest nende Eesti elanike seast, kelle emakeel ei ole eesti keel. President on juba näidanud üles positiivset suhtumist Narvas töötamisega ning TEDxLasnamäe konverentsil venekeelse kõne pidamisega. Rohkem kui vaid kümmekonna venekeelse kogukonna liikme valimine oleks aidanud järjepidevust hoida.

Presidendil tegelikult ei ole teab mis suurt meeskonda, tema kantseleilt ei maksa oodata igal aastal kõige ideaalsemat sajapealist nimekirja. Riigipea Kadriorus töötaval meeskonnal ei ole aega, et veebruarist veebruarini rahvastikuregistrit läbi kammida.

Et sõltumata elualast või rahvusest saaksid riikliku teenetemärgi seda kõige enam väärivad inimesed, tuleb võtta jalad kõhu alt neil, kes ühiskonnas kõige tublimate panust märkavad. Pole oluline, kas see on ülemus, sõber, pereliige või ka võõras austaja. Presidendile saab iga aasta 1. novembriks teha ettepaneku igaüks, kes kõrget tunnustust väärivat inimest märkab. Et kõik inimesed presidendi nimekirja ei mahu, võiks iga märkaja tublit inimest ka ise kiita.

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto