Sisukord
Arvamus
Tänane leht
29.01.2020
Eesti Jürgen Ligi usaldushääletusest: riigikohus ei keela valitsusel lollusi teha (9) Lennart Meri Mercedes jõudis ERMi Seadus vajutab elektritõukside pidurile (3) President Kaljulaid jagas tänavu 114 teenetemärki Kõigi vähiga võitlevate laste auhind Eesti riik ordeni annab, aga passi väga anda ei taha (4) Hõbedased kaksikud Polaarrändur aimas tunnustust ette Analüütik Leev Kuum: andis ikka oodata! Majandus Hiinast träni tellimine läheb kallimaks ja tülikamaks (26) Eesti mantliäri läks manalateed Piiriviina ostetakse edasi Spordiennustus kasvab hiiglaslikuks majandusharuks (1) Välismaa Koroonaviiruse ohvrite arv ületas saja piiri Brexit muudab ka Eesti saadikute jõujooni europarlamendis Kohalik vaade ⟩ Vasak- ja paremleeri taassünd ennustab Itaalia populistidele hävingut Arvamus Juhtkiri: keda sina tunnustad? Paul Keres: lubage mitte nõustuda, proua õiguskantsler! (29) Mare Roosileht: edukas põlevkivipööre eeldab kohalike teadlaste panust Jürgen Ligi: valitsuse usalduse küsimus (19) Kalev Stoicescu: kas Venemaa otsib Donbassis lahendust? (5) Arved Breidaks: keda sobib riigiisaks kutsuda? (1) Kultuur Jüri Reinvere: tuleb mõelda suurelt Reinvere ooper on Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid sündmusi Sport Žalgirist ei huvita enam võidud. Vähemalt mitte turundusosakonda Ordeni väärilised Tänak, Järveoja, Port ja Tiisler Saaremaa püüab Eestisse tuua Itaalia suurjõu eesotsas Hollandi koondise liidritega Tartu Legendaarne kõrts Krooks paneb uksed kinni (1) Maadlejate meeskond andis kümne riigi tiimidele silmi ette Raadi kalmistu kahe kiviristi kulunud kirjad saavad pildistades nähtavaks E-kunstisalongi näitus viis kokku mitu kunstnike põlvkonda Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: keda sina tunnustad?

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Riiklike ­teenetemärkide saajate selgumine on peaaegu ­garanteeritult väljakuulutamise päeva suurim meediasündmus. Enim tekitavad elevust ordeni­saajate esimesed emotsioonid pärast üllatavat teadet.

Harry Kõrvitsat tabas uudis nagu välk selgest taevast, Marju Länik ­pidi peaaegu puust kinni haarama ning Tarmo Tiisleri fotosilma ette jäänud reaktsiooni galerii ­ERRi portaalis võib saada meemiks, mis jääb pikemaks ajaks sõnatust sümboliseerima. Kavalusega kaamera ette meelitatud ning kuuldust jahmunud Jüri Vlassov viskas aga nalja, kui sai teada, et märgi pälvib ka Mihkel Smeljanski: «Aga mille eest tema saab?»

Need episoodid on toredad ja näitavad, et ka aastakümneid tuntud ja tunnustatud inimestele on presidendi tunnustus üks elu tipphetkedest, aasta­kümnetepikkuse töö vahekulminatsioon. Seda enam on riiklik teenetemärk tähtis kõigile neile, kelle tegemisi avalikkus ei ole tähele pannud. Tunnustatakse tublisid inimesi, kes ei ole kuulsad, pole olnud juhid ega muul viisil ise püünele pürginud. Rekordilise vereandja, viiekümneaastase kogemusega raudteelase, perearsti, eripedagoogi, tõlkija ja paljude teiste auväärsete, ent tagaplaanile jäävate inimeste tunnustamise üle saab vaid rõõmustada.

Selliseid inimesi võiks nimekirjas rohkem olla. Valdava osa teenetemärgi saajatest on saanud selle pikaajalise töö eest mõnel ametikohal, millega seostub prestiiž. Tihtipeale on tegemist inimestega, kes mingil muul moel juba saavad tunnustatud. Nende valdkonnas on enamasti juba olemas pikaajaliste panuste ja elutöö tunnustamise süsteem. Sadakond teenetemärki pole teab mis palju, selline arv on olnud pigem viimase kümne aasta traditsioon. Vaevalt devalveeriks teenetemärgi väärtust see, kui pikendaksime saajate nimekirja vähem märgatavatel elualadel suurt pühendumist näidanutega.

Natuke peab norima ka sellepärast, et autasude saajate loetelus on liiga vähe mitte-eestlasi. Kui rahvastikus on neid peaaegu kolmandik, siis võiks puhtmatemaatiliselt olla 114 teenetemärgi saaja seas ligi neli­kümmend inimest nende Eesti elanike seast, kelle emakeel ei ole eesti keel. President on juba näidanud üles positiivset suhtumist Narvas töötamisega ning TEDxLasnamäe konverentsil venekeelse kõne pidamisega. Rohkem kui vaid kümmekonna venekeelse kogukonna liikme valimine oleks aidanud järjepidevust hoida.

Presidendil tegelikult ei ole teab mis suurt meeskonda, tema kantseleilt ei maksa oodata igal aastal kõige ideaalsemat sajapealist nimekirja. Riigipea Kadriorus töötaval meeskonnal ei ole aega, et veebruarist veebruarini rahvastikuregistrit läbi kammida.

Et sõltumata elualast või rahvusest saaksid riikliku teenetemärgi seda kõige enam väärivad inimesed, tuleb võtta jalad kõhu alt neil, kes ühiskonnas kõige tublimate panust märkavad. Pole oluline, kas see on ülemus, sõber, pereliige või ka võõras austaja. Presidendile saab iga aasta 1. novembriks teha ettepaneku igaüks, kes kõrget tunnustust väärivat inimest märkab. Et kõik inimesed presidendi nimekirja ei mahu, võiks iga märkaja tublit inimest ka ise kiita.

Seotud lood
28.01.2020 30.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto