Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
30.01.2020
Eesti Opositsioon valis võitluseks venitamistaktika (19) Postimehe uus peatoimetaja alustab rääkimisest Haigla juht ja kaks kirurgi peeti kinni Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Majandus Kuldar Leis: kohalikel pole huvi enam ministriga kohtuda Listeeria lõi ühisrahastuselt laenu võtnud ettevõtte pikali (2) Välismaa Europarlament saatis britid teele pisaratega (21) Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga (16) Merili Arjakas: sajandi tehing on valimiseelne kingitus Netanyahule Arvamus Juhtkiri: teeme end suureks (6) Mart Raudsaar: meie kuningas on lugeja (9) Jörgen Siil: Macroni mäng Lääne-Balkaniga Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul? Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist (1) Meie Eesti Made Laanpere: mure laostab tervise (1) Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada (1) Kultuur Kuulitõukaja visatud odakaar Peeglite taga on valguse algus Koduperenaisest kasvab küberkiusaja Sport Anett Kontaveit nägi taset, kuhu slämmiturniiri võitmiseks peab püüdlema (3) PM Helsingis. Jukka Toijala: peame kolme päevaga lavastama suurteose Saaremaale valus kaotus, Pupart lubas: Hispaanias paneme neile ära! Tallinn Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Reis Triin Lellep: kuidas ma Emiraatides kõrvalisi pilke püüdsin Maa Elu Elanike arvu kahanemine tõmbab veevärgi renoveerimisele kriipsu peale Kas traktor võiks olla roosa? Muidugi! Kohalike metsapuude istikuid ei jätku Sooja talve tõttu raiutakse tänavu metsa vähe (17) Väikesed metsamasinad on üha rohkem nähtaval Eesti ulukinahkadest tehakse Soomes koeramaiuseid Pähkla forell kasvab allikavees Legendaarne lihatööstur: Riik raiskab meeletult raha (1) Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu Eelistada tasub looduslikku C-vitamiini Kasvataja jaoks on tšillihooaeg alanud Tartu Remonditud sotsiaalkortereisse kolivad esimesed lastega pered (2) Haldusreform piirab Elva lähedale uute matkaradade rajamise võimalusi Kliinikumi nõukogu koosolekul Priit Eelmäe tagandamist ei arutata (1) Vabadussõda tuleb lugejate ette värske uurijapilgu läbi Keskmine korterite hind kasvas aastaga jõudsalt Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu

2 min lugemist
Turbulentsi on palju tuulise ilmaga maapinna lähedal, sest viimane pole päris sile, vaid „kare”. FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Väga muutliku ilmastikuga – tsüklonite ja nende lohkude vaheldumine antitsüklonite ja harjadega –, samuti konvektsiooniga (nt äike) kaasneb eeskätt lennundusele ohtlik nähtus – turbulents. Praegune ilmastik ongi just selline väga muutlik, sageli esineb jugavoole (või siis asub jugavool otse Läänemere ja seega Eesti kohal), millega kaasneb turbulents. Samas on turbulentsi palju tuulise ilmaga maapinna lähedal, sest viimane pole päris sile, vaid „kare”. Seetõttu tasub tutvustada turbulentsi – mis nähtusega on tegu.

Turbulents tähendab sellist vedeliku või gaasi voolamist, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas – teisisõnu, aineosakeste trajektoorid lõikuvad turbulentsi korral.

Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks ja seal on aineosakeste trajektoorid omavahel paralleelsed, st need ei lõiku.

Enim turbulentsi on atmosfääri kõige alumises ehk planetaarses piirkihis, mis piirneb altpoolt maa- või veepinnaga (aluspinnaga). Turbulents omakorda põhjustab õhu liikumist takistavat nn turbulentset sisehõõret ehk turbulentset viskoossust. Turbulentsil on piirkihis kaks tekkepõhjust:

• aluspinna ebatasasused (reljeef) – maismaal erineva kõrgusega pinnavormid, taimestik, rajatised jne, kuid veepinnal lained, mis mehaaniliselt takistavad õhu laminaarset liikumist;

• aluspinna ebaühtlane soojenemine, mis kohati genereerib tõusvaid õhuvoole (konvektsioon), mille välised tunnused on rünk- ja rünksajupilved, kuid siiski mitte alati.

Turbulentsi matemaatiline käsitlemine on nii atmosfääri- kui ka mere­dünaamikas teooria keerukamaid valdkondi. Piirkihi kohal on vaba atmosfäär, kus turbulents tekib vaid erioludes, näiteks jugavoolu piirkonnad. Samas pilvede puudumine teeb raskeks subtroopilise jugavoolu ja sellega kaasneva turbulentsi visuaalse avastamise. Vastav nähtus, selge õhu turbulents (CAT − ­clear air turbulence) on äärmiselt ohtlik lennundusele. Turbulentsi tõttu tekib õhusõidukite loopimine, mida on ilmselt kogenud iga lennukiga rohkem reisinud inimene.

Soe ja lumeta aeg jätkub. Sajab palju, sekka võib tulla märgi helbeid, kuid püsiva lumikatte moodustumine, rääkimata külmadest, on väga ebatõenäoline. Lumi ja suur külm on meist vaid 500 km Karjala pool, aga lähemale liikuda ei jaksa.

Ilmastik liigub 2007/08. aasta talve rada. Ei olegi märgata, kuidas eeltalv muutub tasapisi varakevadeks. Seekord näib, et põhiaastaaeg jääb ära. Loodetavasti ei jää kevad vinduma, nagu juhtus 2015. aastal: veebruaris lund polnud, sooja 5 kuni 10 kraadi, aga kevad vindus kuni augustini – alles siis jõudsid tõelised suveilmad, st suvi kohale.

Seotud lood
29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto