Sisukord
Meie Eesti
Postimees
30.01.2020
Eesti Opositsioon valis võitluseks venitamistaktika (19) Postimehe uus peatoimetaja alustab rääkimisest Haigla juht ja kaks kirurgi peeti kinni Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Majandus Kuldar Leis: kohalikel pole huvi enam ministriga kohtuda Listeeria lõi ühisrahastuselt laenu võtnud ettevõtte pikali (2) Välismaa Europarlament saatis britid teele pisaratega (21) Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga (16) Merili Arjakas: sajandi tehing on valimiseelne kingitus Netanyahule Arvamus Juhtkiri: teeme end suureks (6) Mart Raudsaar: meie kuningas on lugeja (9) Jörgen Siil: Macroni mäng Lääne-Balkaniga Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul? Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist (1) Meie Eesti Made Laanpere: mure laostab tervise (1) Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada (1) Kultuur Kuulitõukaja visatud odakaar Peeglite taga on valguse algus Koduperenaisest kasvab küberkiusaja Sport Anett Kontaveit nägi taset, kuhu slämmiturniiri võitmiseks peab püüdlema (3) PM Helsingis. Jukka Toijala: peame kolme päevaga lavastama suurteose Saaremaale valus kaotus, Pupart lubas: Hispaanias paneme neile ära! Tallinn Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Reis Triin Lellep: kuidas ma Emiraatides kõrvalisi pilke püüdsin Maa Elu Elanike arvu kahanemine tõmbab veevärgi renoveerimisele kriipsu peale Kas traktor võiks olla roosa? Muidugi! Kohalike metsapuude istikuid ei jätku Sooja talve tõttu raiutakse tänavu metsa vähe (17) Väikesed metsamasinad on üha rohkem nähtaval Eesti ulukinahkadest tehakse Soomes koeramaiuseid Pähkla forell kasvab allikavees Legendaarne lihatööstur: Riik raiskab meeletult raha (1) Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu Eelistada tasub looduslikku C-vitamiini Kasvataja jaoks on tšillihooaeg alanud Tartu Remonditud sotsiaalkortereisse kolivad esimesed lastega pered (2) Haldusreform piirab Elva lähedale uute matkaradade rajamise võimalusi Kliinikumi nõukogu koosolekul Priit Eelmäe tagandamist ei arutata (1) Vabadussõda tuleb lugejate ette värske uurijapilgu läbi Keskmine korterite hind kasvas aastaga jõudsalt Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte

2 min lugemist
Kadri Tammepuu. FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti muutub järjest paremaks paigaks, kus elada. Avaliku arvamuse uuring siseturvalisusest 2018. aastal kinnitas seda, nimelt oli 88 protsenti elanikest oma eluga rahul. Siiski märkis kuus protsenti vastanutest suurema ohuna ühiskonnas lähisuhtevägivalda (2016 oli see 11 protsenti).

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Valitsuse tegevust hinnati kõige kriitilisemalt just lähisuhtevägivallaga tegelemises: peaaegu iga teine vastaja (45 protsenti) nägi valdkonnas puudujääke. Viimasel kümnel aastal on perevägivallast järjest enam räägitud, aga tegudeni jõudmine võtab aega.

Eelmisel aastal jõuti kõigis maakondades niikaugele, et kõrge riskiga lähisuhtevägivalla ohvrid saavad tuge ja abi meeskondadelt, mis töötavad MARAC-mudeliga. Politsei ja sotsiaalkindlustusameti spetsialistid juhivad võrgustikke, kuhu kuuluvad sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, naiste tugikeskuse ja prokuratuuri esindajad. Järgmise sammuna nähakse meedikute liitumist MARACidega. Arstid hindavad oma oskust vaimset vägivalda ära tunda üpris kesiseks, sestap loodavad ohvriabi töötajad neid koolitamistega järele aidata.

Piltlikult öeldes seisab terve meeskond ohvri taga: pakub talle kaitset ja aitab vägivallatseja võimu alt välja. Kui poleks ühte «aga»: ohver peab selleks nõusoleku andma. Ohvrite abistaja Anne Klaar kinnitas, et toetada saab vaid siis, kui kannatanu on nõus, muidu muutuksid vägivaldseks just nemad.

Miks peaks keegi üldse tahtma vägivaldsesse suhtesse tagasi minna? Psühholoogid nimetavad seda Stockholmi sündroomiks, kus ohver tunneb vägivallatseja suhtes lojaalsust, ehkki too piinab teda. See on peen mäng, kus pärast haiget tegemist palub manipulaator tavaliselt andeks, millele järgnevad mesinädalad, mille nimel ohver elab. Kui hakkab juba tunduma, et kõik halb on möödas, tekib esimene kerge pinge, mis annab märku, et tulemas on järgmine episood. Kogenud ohver teab, mis järgneb, ja võib hakata ka ise provotseerima, et tüliga kiiremini ühele poole saada. Tsükkel kordub, muutub vägivaldsemaks ja tihtilugu aina lüheneb.

29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto