Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga

Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšyse sõnul on tal hea meel, et näeb nii Eestis kui ka Lätis samasuguse mõtteviisiga kolleege.  FOTO: mil.ee

Eestil vedas, et ta ei kulutanud aega ajateenistuse ajutisele kaotamisele ega aastaid madalana püsinud kaitse-eelarvele, ütleb sel nädalal Tallinna ja Tapat väisanud Leedu kaitseväe juhataja kindralleitnant Valdemaras Rupšys.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Te tegite koos Eesti kolleegi kindralmajor Martin Heremiga tuuri tema majapidamises. Mida ta võiks tahta asjadest, mis Leedul on, ja mida teie tahaksite asjadest, mis Eesti kaitsejõududel on?

Selleks ma Eestisse tulingi, et vaadata, kuidas teie kaitsesüsteem ja kaitsejõud on korraldatud, keskendusin maaväele.

Tutvusin Kaitseliiduga – see avaldas mulle sügavat muljet, märkasin mitut asja, mida saaksin rakendada oma vabatahtlike üksuste juures, mida saaks väljaõppesse lülitada, ning ideid, mida Leedu kaitses kasutada. Teisalt mõistsin, et Kaitseliit ja meie vabatahtlikud on teineteisele väga lähedased ja sarnased.

Järgmiseks läksin Tapale, et tutvuda teie 1. jalaväebrigaadi, nende töökorralduse ja varustusega. Tutvusin ka brittide juhitud eelpaigutatud NATO pataljoniga. Ka sealt leidsin uusi ideid: teil on lisaks grupp ohvitsere Tallinnas, kes aitavad hoida otsesidet teie kaitseministeeriumi ja peastaabiga. Meie sakslaste juhitud eelpaigutatud lahingugrupi juures samasugust ühenduslüli pole.

Minu arvates võiksime sellele mõelda. Aga see ei sõltu ainult meist, vaid ka sakslastest, neilegi võiks selline staap Vilniuses meeldida.

Nägin palju häid asju. Näiteks seda, kuidas teil reservide süsteem on korraldatud.

29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto