Sisukord
Arvamus
Postimees
30.01.2020
Eesti Opositsioon valis võitluseks venitamistaktika (19) Postimehe uus peatoimetaja alustab rääkimisest Haigla juht ja kaks kirurgi peeti kinni Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Majandus Kuldar Leis: kohalikel pole huvi enam ministriga kohtuda Listeeria lõi ühisrahastuselt laenu võtnud ettevõtte pikali (2) Välismaa Europarlament saatis britid teele pisaratega (21) Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga (16) Merili Arjakas: sajandi tehing on valimiseelne kingitus Netanyahule Arvamus Juhtkiri: teeme end suureks (6) Mart Raudsaar: meie kuningas on lugeja (9) Jörgen Siil: Macroni mäng Lääne-Balkaniga Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul? Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist (1) Meie Eesti Made Laanpere: mure laostab tervise (1) Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada (1) Kultuur Kuulitõukaja visatud odakaar Peeglite taga on valguse algus Koduperenaisest kasvab küberkiusaja Sport Anett Kontaveit nägi taset, kuhu slämmiturniiri võitmiseks peab püüdlema (3) PM Helsingis. Jukka Toijala: peame kolme päevaga lavastama suurteose Saaremaale valus kaotus, Pupart lubas: Hispaanias paneme neile ära! Tallinn Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Reis Triin Lellep: kuidas ma Emiraatides kõrvalisi pilke püüdsin Maa Elu Elanike arvu kahanemine tõmbab veevärgi renoveerimisele kriipsu peale Kas traktor võiks olla roosa? Muidugi! Kohalike metsapuude istikuid ei jätku Sooja talve tõttu raiutakse tänavu metsa vähe (17) Väikesed metsamasinad on üha rohkem nähtaval Eesti ulukinahkadest tehakse Soomes koeramaiuseid Pähkla forell kasvab allikavees Legendaarne lihatööstur: Riik raiskab meeletult raha (1) Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu Eelistada tasub looduslikku C-vitamiini Kasvataja jaoks on tšillihooaeg alanud Tartu Remonditud sotsiaalkortereisse kolivad esimesed lastega pered (2) Haldusreform piirab Elva lähedale uute matkaradade rajamise võimalusi Kliinikumi nõukogu koosolekul Priit Eelmäe tagandamist ei arutata (1) Vabadussõda tuleb lugejate ette värske uurijapilgu läbi Keskmine korterite hind kasvas aastaga jõudsalt Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: teeme end suureks

2 min lugemist
EP.  FOTO: Vincent Kessler

Võiks väita, et europarlamendi liikme koht on liikmesriigiti poliitikute jaoks erineva atraktiivsusega. Tähelepanekud näivad niisugust arusaama igatahes toetavat.

Endisi ministreid – sealhulgas peaministreid – ja teisi oma kodumaal kõrgelennulist poliitilist karjääri teinud inimesi leidub paljude Euroopa Liidu riikide saadikute seas, kuid nii kõrgetasemelist saadikute koosseisu nagu Eesti puhul – üks endine peaminister ja Euroopa Komisjoni volinik ja kolm endist välisministrit – on pehmelt öeldes raske leida.

Võimalikke põhjusi, miks Eesti-suguse väikeriigi poliitikute silmis on Euroopa Parlament ahvatlevam kui näiteks Prantsusmaal või Saksamaal, võib tuua mitu. Alustades kas või sellest, et on vaks vahet, kas olla üks kuuest-seitsmest või 51st, 73st või 96st.

Ent Euroopa Parlament peabki olema Eesti poliitikutele ahvatlev. See on meie riigi huvides. Sest iga kuuendik või seitsmendik Eesti esindusest europarlamendis peab oma rolli uhkelt välja kandma selleks, et Eesti nägemus Euroopa tasandil arutatavates küsimustes oleks esindatud.

Homme lahkub Suurbritannia Euroopa Liidu ridadest pärast viis aastakümmet kestnud liikmesust. Eestile tähendab see muuhulgas seda, et europarlamendis potsatab meile nüüd seitsmes mandaat.

Üldises pildis jääb europarlament aga väiksemaks. Brexitiga lahkub parlamendist 73 britti, nende asemele tuleb aga vaid 27 uut inimest brittide arvelt kohti võitvatest riikidest. Ehk siis saadikute üldarv kahaneb 704-le. See toob tahes-tahtmata kaasa fraktsioonidevahelise jõujoonte muutumise, Eesti jätab see aga siiski väikejõuks.

Niisiis ei saa Eesti endale lubada mitte ühtegi «tühja» saadikut. Seejuures ei oma tähtsust mitte europarlamendi liikme varasemad ametipositsioonid, vaid nüüd ja praegu tehtava töö sisulisus.

Eesti ei saa endale lubada mitte ühtegi «tühja» saadikut. Seejuures ei oma tähtsust mitte europarlamendi liikme varasemad ametipositsioonid, vaid nüüd ja praegu tehtava töö sisulisus.

Kunstlikud meetmed end pildile upitada edasi ei vii ja tulemust ei anna. Suur hulk Euroopa Komisjonile esitatud küsimusi ja kokku kirjutatud hääletusselgitusi võivad küll näidata saadiku aktiivsust statistikas heas valguses, ent kui noodsamad küsimused on valdavalt sisutühjad ja sestap neist midagi muud peale statistilise silmamoonduse ei sünni, siis kes sellest õigupoolest võitis?

Sisulist tööd tehakse europarlamendis siis, kui liikmel on julgust ja pädevust mitmesugustel teemadel kaasa rääkida, oskust ametivendadega häid sidemeid luua ning võimet suhelda aktiivselt ka Eesti valitsuspoliitikute ja ministeeriumitega, kes peavad samuti meie riigi huve Euroopa Liidus edendama.

Seda kõike silmas pidades võib tunda heameelt tõiga üle, et Riho Terrase näol saab Eesti taas esindaja europarlamendi suurimas fraktsioonis Euroopa Rahvaparteis. Samal ajal tahaks loota, et Jaak Madison hoiab kodumaa ametkonnad kursis sellega, mis mõtted liiguvad tema fraktsioonikaaslaste peas. Eriti venesõbralikena tuntud jõudude puhul nagu Saksa AfD või Itaalia Liiga.

Igal juhul tasub Eesti esindajate tegevusel europarlamendis silm peal hoida. Euroopa Liit on küll liikmesriikide ühine asi, kuid keegi teine ei seisa meie piirkonna huvide eest paremini kui me ise.

Seotud lood
29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto