Sisukord
Meie Eesti
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (3) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (12) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (50) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Made Laanpere: mure laostab tervise

5 min lugemist
Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere. FOTO: Kristjan Teedema

Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline, vaid eeskätt vaimne vägivald. Eestis pole küll tervisekahjusid rahas mõõdetud, kuid need on hinnanguliselt võrreldavad diabeedi või kõrgvererõhuhtõve maksumusega riigile, kirjutab Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eestis on paarisuhtevägivald alles hiljuti kapist välja tulnud ja saanud tähelepanu sotsiaalsete ning juriidiliste probleemide põhjustajana. Palju vähem räägitakse aga vägivalla tagajärgedest tervisele, ehkki on teada, et suurimad kahjud ühiskonnale saavad alguse just sealt.

Kümme aastat tagasi olid paarisuhtevägivalla otsesed kulud Ameerika Ühendriikides kuni seitse miljardit dollarit ja kaudsed kulud töövõime kaotusest 1,7 miljardit dollarit aastas, meil Eestis pole tervisekahjusid rahas mõõdetud. Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline vägivald, vaid ka selle teised liigid, eeskätt vaimne vägivald. Kestva vägivalla mõju tervisele kumuleerub ning osa tagajärgi mõjutab inimest ka siis, kui vägivald ise on lõppenud.

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas vägivalla vastu võitlemise üheks prioriteediks juba 2002. aastal. Selleks ajaks oli kogutud piisavalt tõendeid, et paarisuhte vägivallast põhjustatud tervisehäirete kahjusid sai võrrelda diabeedi või kõrgvererõhutõve ravi ja tagajärgedega. Näiteks on rasedal oht langeda partneri vägivalla ohvriks suurem kui haigestuda rasedusdiabeeti või -toksikoosi ehk seisunditesse, mida rasedusaegsete visiitide käigus naistearstidena regulaarselt jälgime.

Mehed kogevad inimestevahelist vägivalda peamiselt väljaspool kodu. Paarisuhtevägivalla ohvrid on kuni 95 protsendil juhtudest naised, kellel seetõttu terviseprobleeme enam uuritud, kuid pole põhjust arvata, et need meesohvritel erineksid. Paarisuhtevägivald on maailmas 16–44-aastaste naiste seas üks peamisi surmapõhjuseid, siiski lõpeb enamik traumadest «õnneks» vaid vigastustega.

Statistikaameti turvalisuse uuringust selgus, et peaaegu pooled naistest kogesid viimase vägivallajuhtumi ajal raskeimat füüsilist vägivalda, nagu peksmine, kägistamine või rünne relvaga. Tagajärjena tekkinud murtud luudest, lihasrebenditest, haavadest või põrutustest võivad alguse saada püsiv (liikumis)puue, ajukahjustus või füüsilise võimekuse vähenemine. Traumasid märgata on lihtne, kuid paljud EMOsse sattunud vägivallaohvrid pöörduvad alles pärast viit-kuut rünnakut ja ka siis ei avalda nad, et seda tegi nende partner või laste isa. Samas põhjustavad traumad vaid väikse osa vägivallaohvrite tervisekahjudest.

Paarisuhtevägivald tekitab ohvrile pideva hirmutunde, millega käib kaasas krooniline stress koos stressihormoonide püsivalt kõrge tasemega. Seetõttu tuleb neil sagedamini ette mitmesuguseid tervisehäired, mille põhjust on keeruline ja aeganõudev kindlaks teha.

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto