Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
30.01.2020
Eesti Opositsioon valis võitluseks venitamistaktika (19) Postimehe uus peatoimetaja alustab rääkimisest Haigla juht ja kaks kirurgi peeti kinni Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Majandus Kuldar Leis: kohalikel pole huvi enam ministriga kohtuda Listeeria lõi ühisrahastuselt laenu võtnud ettevõtte pikali (2) Välismaa Europarlament saatis britid teele pisaratega (21) Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga (16) Merili Arjakas: sajandi tehing on valimiseelne kingitus Netanyahule Arvamus Juhtkiri: teeme end suureks (6) Mart Raudsaar: meie kuningas on lugeja (9) Jörgen Siil: Macroni mäng Lääne-Balkaniga Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul? Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist (1) Meie Eesti Made Laanpere: mure laostab tervise (1) Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada (1) Kultuur Kuulitõukaja visatud odakaar Peeglite taga on valguse algus Koduperenaisest kasvab küberkiusaja Sport Anett Kontaveit nägi taset, kuhu slämmiturniiri võitmiseks peab püüdlema (3) PM Helsingis. Jukka Toijala: peame kolme päevaga lavastama suurteose Saaremaale valus kaotus, Pupart lubas: Hispaanias paneme neile ära! Tallinn Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Reis Triin Lellep: kuidas ma Emiraatides kõrvalisi pilke püüdsin Maa Elu Elanike arvu kahanemine tõmbab veevärgi renoveerimisele kriipsu peale Kas traktor võiks olla roosa? Muidugi! Kohalike metsapuude istikuid ei jätku Sooja talve tõttu raiutakse tänavu metsa vähe (17) Väikesed metsamasinad on üha rohkem nähtaval Eesti ulukinahkadest tehakse Soomes koeramaiuseid Pähkla forell kasvab allikavees Legendaarne lihatööstur: Riik raiskab meeletult raha (1) Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu Eelistada tasub looduslikku C-vitamiini Kasvataja jaoks on tšillihooaeg alanud Tartu Remonditud sotsiaalkortereisse kolivad esimesed lastega pered (2) Haldusreform piirab Elva lähedale uute matkaradade rajamise võimalusi Kliinikumi nõukogu koosolekul Priit Eelmäe tagandamist ei arutata (1) Vabadussõda tuleb lugejate ette värske uurijapilgu läbi Keskmine korterite hind kasvas aastaga jõudsalt Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Made Laanpere: mure laostab tervise

5 min lugemist
Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere. FOTO: Kristjan Teedema

Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline, vaid eeskätt vaimne vägivald. Eestis pole küll tervisekahjusid rahas mõõdetud, kuid need on hinnanguliselt võrreldavad diabeedi või kõrgvererõhuhtõve maksumusega riigile, kirjutab Tartu Ülikooli naistekliiniku arst-õppejõud Made Laanpere.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis on paarisuhtevägivald alles hiljuti kapist välja tulnud ja saanud tähelepanu sotsiaalsete ning juriidiliste probleemide põhjustajana. Palju vähem räägitakse aga vägivalla tagajärgedest tervisele, ehkki on teada, et suurimad kahjud ühiskonnale saavad alguse just sealt.

Kümme aastat tagasi olid paarisuhtevägivalla otsesed kulud Ameerika Ühendriikides kuni seitse miljardit dollarit ja kaudsed kulud töövõime kaotusest 1,7 miljardit dollarit aastas, meil Eestis pole tervisekahjusid rahas mõõdetud. Tervisehäireid ei põhjusta mitte ainult füüsiline vägivald, vaid ka selle teised liigid, eeskätt vaimne vägivald. Kestva vägivalla mõju tervisele kumuleerub ning osa tagajärgi mõjutab inimest ka siis, kui vägivald ise on lõppenud.

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas vägivalla vastu võitlemise üheks prioriteediks juba 2002. aastal. Selleks ajaks oli kogutud piisavalt tõendeid, et paarisuhte vägivallast põhjustatud tervisehäirete kahjusid sai võrrelda diabeedi või kõrgvererõhutõve ravi ja tagajärgedega. Näiteks on rasedal oht langeda partneri vägivalla ohvriks suurem kui haigestuda rasedusdiabeeti või -toksikoosi ehk seisunditesse, mida rasedusaegsete visiitide käigus naistearstidena regulaarselt jälgime.

Mehed kogevad inimestevahelist vägivalda peamiselt väljaspool kodu. Paarisuhtevägivalla ohvrid on kuni 95 protsendil juhtudest naised, kellel seetõttu terviseprobleeme enam uuritud, kuid pole põhjust arvata, et need meesohvritel erineksid. Paarisuhtevägivald on maailmas 16–44-aastaste naiste seas üks peamisi surmapõhjuseid, siiski lõpeb enamik traumadest «õnneks» vaid vigastustega.

Statistikaameti turvalisuse uuringust selgus, et peaaegu pooled naistest kogesid viimase vägivallajuhtumi ajal raskeimat füüsilist vägivalda, nagu peksmine, kägistamine või rünne relvaga. Tagajärjena tekkinud murtud luudest, lihasrebenditest, haavadest või põrutustest võivad alguse saada püsiv (liikumis)puue, ajukahjustus või füüsilise võimekuse vähenemine. Traumasid märgata on lihtne, kuid paljud EMOsse sattunud vägivallaohvrid pöörduvad alles pärast viit-kuut rünnakut ja ka siis ei avalda nad, et seda tegi nende partner või laste isa. Samas põhjustavad traumad vaid väikse osa vägivallaohvrite tervisekahjudest.

Paarisuhtevägivald tekitab ohvrile pideva hirmutunde, millega käib kaasas krooniline stress koos stressihormoonide püsivalt kõrge tasemega. Seetõttu tuleb neil sagedamini ette mitmesuguseid tervisehäired, mille põhjust on keeruline ja aeganõudev kindlaks teha.

29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto