Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
30.01.2020
Eesti Opositsioon valis võitluseks venitamistaktika (19) Postimehe uus peatoimetaja alustab rääkimisest Haigla juht ja kaks kirurgi peeti kinni Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Majandus Kuldar Leis: kohalikel pole huvi enam ministriga kohtuda Listeeria lõi ühisrahastuselt laenu võtnud ettevõtte pikali (2) Välismaa Europarlament saatis britid teele pisaratega (21) Leedu kaitseväe juhataja: ajateenistuse kaotamine oli suur viga (16) Merili Arjakas: sajandi tehing on valimiseelne kingitus Netanyahule Arvamus Juhtkiri: teeme end suureks (6) Mart Raudsaar: meie kuningas on lugeja (9) Jörgen Siil: Macroni mäng Lääne-Balkaniga Katri Raik: «Für Oksana» – Narva pärislaul? Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist (1) Meie Eesti Made Laanpere: mure laostab tervise (1) Kadri Tammepuu: empaatia loob õnneliku suhte Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada (1) Kultuur Kuulitõukaja visatud odakaar Peeglite taga on valguse algus Koduperenaisest kasvab küberkiusaja Sport Anett Kontaveit nägi taset, kuhu slämmiturniiri võitmiseks peab püüdlema (3) PM Helsingis. Jukka Toijala: peame kolme päevaga lavastama suurteose Saaremaale valus kaotus, Pupart lubas: Hispaanias paneme neile ära! Tallinn Muuseumi töötajad võitlevad direktori vallandamise vastu (3) Reis Triin Lellep: kuidas ma Emiraatides kõrvalisi pilke püüdsin Maa Elu Elanike arvu kahanemine tõmbab veevärgi renoveerimisele kriipsu peale Kas traktor võiks olla roosa? Muidugi! Kohalike metsapuude istikuid ei jätku Sooja talve tõttu raiutakse tänavu metsa vähe (17) Väikesed metsamasinad on üha rohkem nähtaval Eesti ulukinahkadest tehakse Soomes koeramaiuseid Pähkla forell kasvab allikavees Legendaarne lihatööstur: Riik raiskab meeletult raha (1) Ilmajutt: turbulentsi võlu ja valu Eelistada tasub looduslikku C-vitamiini Kasvataja jaoks on tšillihooaeg alanud Tartu Remonditud sotsiaalkortereisse kolivad esimesed lastega pered (2) Haldusreform piirab Elva lähedale uute matkaradade rajamise võimalusi Kliinikumi nõukogu koosolekul Priit Eelmäe tagandamist ei arutata (1) Vabadussõda tuleb lugejate ette värske uurijapilgu läbi Keskmine korterite hind kasvas aastaga jõudsalt Tartu rahu sündis relvatärina ja komavaidluste kiuste (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kait Sinisalu: vägivallatseja teeb mis tahes, et oma tahtmist saada

5 min lugemist
Kait Sinisalu. FOTO: Margus Ansu

Vaimse vägivalla puhul ütleb ohver mõnikord, et see oli ju kõigest nali. Küsimusele, kas tal oli naljakas, tuleb vastus, et tegelikult oli valus. Aga nali peaks naerma ajama, rääkis psühhoterapeut Kait Sinisalu varjatud lähisuhte­vägivallast intervjuus Kadri Tammepuule.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Jagan alustuseks ühe tuttava lugu. See oli nõukogude ajal, kui üks noor neiu lahkus varakult vägivaldsest kodust. Juba esimesest suhtest jäi ta vägistamise järel lapseootele. Nagu tollal kombeks, tehti kohe pulmad ja peagi sündis teine laps. Abikaasa ei peksnud teda, kuid osutus piinajaks, näiteks äratas naise öösiti ja pidas talle loenguid, nagu oleks naine tema hädades süüdi ega kõlba kuhugi. Naise madal enesehinnang süvenes, tekkisid surmamõtted ja ta otsustas ennast ära tappa. Suitsiid ebaõnnestus.

Järsku jõudis naisele kohale ammune soovitus: «Kui elada ei saa, mine lahku.» Ta võttiski lapsed ning kolis väikesesse toapugerikku, kus polnud vett ega tualetti. Suurest hirmust ülesaamiseks kulus tal mitu aastat. Mõne aja pärast sai naine tuttavaks oma praeguse abikaasaga, kellega elab siiani koos.

Kas sellised lood tulevad tuttavad ette?

Põhimõtteliselt jah, kuigi iga lugu on detailides erinev. Vägivaldsest perest pärit tüdrukud lähevad tihti noorelt oma elu peale ja saavad niimoodi manipuleerivatele meestele kergeks saagiks. Ühelt poolt seepärast, et nad kasvasid hirmu õhkkonnas ja pidid vägivallaga kohanema. Teisalt unistavad nad täiuslikust suhtest. Kui suhe osutub hiljem vägivaldseks, siis selle asemel, et öelda, et siit läheb piir, kannatavad nad rohkem, sest soovivad peret koos hoida.

Paljud vägivalla ohvriks langenud naised kirjeldavad, kuidas lootusetus olukorras tulevad pähe halvad mõtted, nagu võiks surm nende piinad lõpetada. Näiteks kui abikaasa jääb hiljemaks, loodetakse, et äkki on juhtunud õnnetus ja ta ei tulegi tagasi. Seejärel tekib «nii jubedatest mõtetest» süütunne ja kui õnnetust ei juhtu, võib agressioon pöörduda enese vastu. Süüdistatakse ennast, tekivad enesehävituslikud mustrid, suitsiidini välja.

Miks traumast paranemine nii kaua aega võtab?

Suur trauma, isegi ühekordne, jätab sügava haava, mis niisama ära ei kao. Näiteks kui inimest rünnatakse tänaval, olgu see peksmine või vägistamine, teeb seda tavaliselt võõras. Ka sel juhul võib tekkida keeruline seisund, traumajärgne stressihäire, mida aitab lahendada psühhiaater ja pikk teraapia.

Paarisuhtes teeb haiget aga lähedane. Võib tekkida kompleksne traumajärgne stressihäire: inimesel ei saa hakata üks haav paranema, kui tekib juba järgmine. Umbes nii, et kui käsi on ära põletatud, siis pannakse see üha uuesti kuuma vee alla tagasi. Lõpuks läheb käsi mädanema ja põletik haarab kogu organismi.

29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto