Edward Lucas: Venemaal ja Šveitsil on vähe ühist

Edward Lucas. FOTO: Albert Truuväärt

Šveitsi referendumite puhul on küsimus selge ja tulemus pole teada. Venemaal on teistpidi, kirjutab Briti ajakirjanik Edward Lucas.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Šveitsil ja Venemaal on vähe ühist, aga üks ühine joon on see, et peaministri nimi ei ole tähtis. Kõrgeim ametipost Šveitsi süsteemis kuulub Simonetta Sommarugale. Ainult et see pole päriselt kõrgeim ametipost: riigipeaks on kollektiivne föderaalnõukogu, sisuliselt valitsus. Sommaruga, pianist, kes juhtis kord tarbijakaitseametit, on vaid esimene võrdsete seas, ametis aastaks.

Ka väljaspool Venemaad teavad vähesed sealse peaministri nime. Mihhail Mišustin, kes nimetati ametisse 16. jaanuaril, on ametlikult valitsusjuht. Aga ainus isik, kes loeb, on president. Vladimir Putin.

Šveitsis ei ole nimesilt kontoriuksel tähtis, sest riiklikud institutsioonid on tugevad. Suurem osa võimust on delegeeritud kantoni tasandile. Föderaalvalimised on igavad ja toovad võimukoalitsiooni tavaliselt tühiseid muudatusi. Referendumid võivad aga põnevad olla: järgmisel kuul otsustatakse hääletusega, kas homofoobia koos rassilise ja soolise diskrimineerimisega kriminaliseerida.

Venemaal on reeglid, institutsioonid, pretsedendid ja teised poliitilised kokkulepped, mis teistes riikides on demokraatia elutähtsad osad, peamiselt dekoratiivsed või ebaolulised. Suhted Putiniga on määravamad kui suhted kellegi teisega. Keskne küsimus Vene poliitikas on Vene poliitika keskse mehe tulevik: kuidas Putin võimul püsib?

29.01.2020 31.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto