Sisukord
Arvamus
Postimees
31.01.2020
Eesti Vallandatud direktor ei nõustu süüdistustega (12) Postimees – kvaliteetajakirjanduse vedur (20) Valitsus lükkas Estonia uurimise otsuse edasi Vastuoluline perearst Madis Veskimägi: «Vigade mahavaikimisest hakkaks mul halb» (13) Tähekese nimi tuli väikese viguriga (1) Majandus E-residentidega sehkendamine tõi ärikeelu ja vanglakaristuse Lihatööstuste äritüli läheb riigikohtusse (1) Välismaa Koroonaviiruse leviala laieneb plahvatuslikult (2) Weinsteini võib oodata eluaegne vanglakaristus (1) Komisjoni plaanides troonib rohelepe Laguneva NSV Liidu jõhker peatükk – Bakuu must jaanuar (11) Arvamus Juhtkiri: Euroopa kurvastav kaotus (19) Kristina Herodes: kes on metsa omanik? (49) Eiki Berg: tugevama õigus (3) Andrus Karnau: Hunt sõi Karu ära (4) Ursula von der Leyen, David Sassoli, Charles Michel: Euroopa seisab uue päeva koidikul Tiina Saar-Veelmaa: kui tippjuhi sülle saab panna pea Meie Eesti Aleksei Lotman: tuumaenergia kliimat ei päästa (33) Piret Väinsalu: Fermi Energia konverents üritas veenda tuumajaama vajalikkuses (15) Kultuur Ökoküla kannatused ⟩ Inimene on siiski üsna primitiivne liik (4) Sport Tehvandi Spordikeskus asub taas rahasüsti noolima Sise-MMi ärajätmine tekitas hulga küsimusi Jäält saadud pisik, mis nõuab ravimist Venemaa kergejõustik on katastroofi lävel (1) Tallinn Vallandatud direktor ei nõustu süüdistustega (12) Tartu Prokuratuur aktsepteerib Suvorovi asjus langetatud riigikohtu otsust Baltikumi suurima ärifestivali külalised kiitsid kõrget taset «Maitsev Tartu» täidab ülikoolilinna restoranid Hiie kaitsjad protestivad raie, motovõistluste ja kaevandamise vastu Mängufilmi «Talve» stsenarist Martin Algus pääses pahandustest tänu kooliteatrile Tartu rahu tehti nii saalis kui saunas Mudamaadlus ja käpikukorvpall: Tartu ülikool tõi tudengite talimängudelt võidu koju Allakirjutanud soovivad humanitaaria kaitseks teaduspoliitika pööramist Kolm õde tulevad lavale balletis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Euroopa kurvastav kaotus

2 min lugemist
Brexiti-hääletus Euroopa Parlamendis. FOTO: KENZO TRIBOUILLARD/AFP

Šoti rahvaviisile kirjutatud Robert Burnsi «Auld Lang Syne» on ingliskeelsetes riikides tuntuim laul hüvastijätmiseks, olgu selleks vana aasta lõpp, kooli lõpetamine või ka matus. Selle viisi kõlades saab ka veel eitusfaasis elanud inimesele emotsionaalsel tasandil selgeks: nüüd ongi lõpp, päriselt. Vaevalt oleks veel mõni aeg tagasi kujutanud keegi ette seda laulu kõlamas Brüsselis Euroopa Parlamendi täiskogul, ent ometi laulsid seda pisarsilmil nii paljud minejad kui ka jääjad.

Esimene eitusfaas oli juba viis aastat tagasi, kui toonane Suurbritannia peaminister lubas üldvalimistele vastu minnes referendumit Euroopa Liitu kuulumise üle. Toona ei ennustatud konservatiividele parlamendienamust, ent selle saavutades tuligi rahvahääletus ette võtta. Teine eitusfaas algas 23. juunil 2016, kui britid hääletasidki lahkumise poolt. Paljud pidasid Brexitit endiselt ebarealistlikuks ettevõtmiseks, mille uued valimised või teine referendum tagasi pöörab. Brittide lahkumiskurssi kinnitasid siiski ka 2017. ja eriti 2019. aasta üldvalimised, vastavalt kolmas ja neljas rahvahääletus, kus peateemaks oli euroliidust lahkumine. Demokraatia skooritabloo on armutu: lahkumine 4, jäämine 0.

Ületamatuna näivaid raskusi seljatanud ja 2012. aastal Nobeli rahupreemiagi võitnud liidu jaoks on esmakordne liikmeskonna vähenemine ilmselt suurim kaotus, mis seda suurejoonelist ettevõtmist tabanud on.

Meid otseselt mõjutavad muutused on juba ukse ees: kaob 16 protsenti Euroopa Liidu eelarvest, majanduskoostöö võimalused halvenevad, rohketel Eesti ja Suurbritannia vahel pendeldajatel elu lihtsamaks ei lähe. Ka ei ole meile meelepärane Berliin-Pariisi telje suurema mõjuvõimu saavutamine, sest Eesti oli vaadete poolest pigem samas paadis Suurbritannia kui Mandri-Euroopa suurjõududega. Head ei tee seegi, et väheneb ühenduse mõju maailmapoliitikas ning ehk ka sirgeselgsus Venemaaga lävimisel. Britid pole kaalunudki enda ja Venemaa vahele Euroopa Liidu energiajulgeolekut kahjustava gaasitoru ehitamist või «Euroopa uue julgeolekuarhitektuuri» ehitamist koos Venemaaga, erinevalt vastavalt Saksamaast ja Prantsusmaast.

Ületamatuna näivaid raskusi seljatanud liidu jaoks on esmakordne liikmeskonna vähenemine ilmselt suurim kaotus, mis seda suurejoonelist ettevõtmist tabanud on.

Kahjuks ei saabu selgus Suurbritannia ja euroliidu edasiste suhete vormis veel niipea. Peaminister Boris Johnson soovib saavutada kokkuleppe tuleviku suhtes juba käesoleva aasta lõpuks, mis on ilmselt võimatu, ehkki Johnson lasi aastalõpu tähtajana lausa seadusesse raiuda. Ühena 27st ELi jääjast on ka Eestil roll selle suhte kujundamisel. Kõike eelnevat arvesse võttes on meile oluline, et see suhe saaks võimalikult lähedane.

Guy Verhofstadt, Brexiti-protsessi eestvedaja europarlamendis, ütles lahutushääletuse päeval, et on kurb näha lahkumas riiki, mis on andnud kaks korda oma vere Euroopa vabastamiseks. Brittide äraminek polevat tema sõnul siiski mitte adieu («hüvasti»), vaid au revoir («jällenägemiseni»). Ta loodab, et ühel päeva britid naasevad, ent kas see pole mitte järjekordse eitusfaasi algus? «Auld Lang Syne» eesti keelde tõlgituna kõlab kui «lõppenud päevad». Britid jäävad ka liidust lahkumise järel osaks Euroopast. Nende minekuga lõppeb aga tähendusrikas peatükk sõjajärgse läänemaailma ajaloost ning see on tõeliselt kurb.

Seotud lood
30.01.2020 01.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto